Toalilled vajavad tähelepanu just nüüd


Havisaba on vähenõudlik toalill.
Havisaba on vähenõudlik toalill.Ilmar Saabas

Välitööd, mida kohe teha saab, on lõpukorral ja talv ei paista veel kusagilt. On aeg kummikud koridori panna ning toalillede heaolule mõelda.

Toalilli leidub pea igas kodus, ka seal, kus nende eest hoolitsemine pole esmajärgulise tähtsusega. On ju neid nii palju ja erinevaid, et midagi sobivat leiab endale nii kirglik rohenäpp kui ka inimene, kes väidab, et ei saa taimedega üldse läbi.

Tubased taimed on meile tegelikult sama olulised kui õuetaimed. Laiaulatuslikud uuringud on tõestanud, et toalilled tõstavad siseruumide õhu kvaliteeti. Ka muudavad nad oma rahustava rohelise välimusega elukeskkonna stressivabamaks. Tuntud fakt on ka see, et töökohtades, kus sisehaljastusele rohkem panustatud, on töötajad õnnelikumad ning suudavad rohkem korda saata kui taimedeta kontoris istudes.

Küllap siis on nii, et inimene on juba kord loodud looduse keskele ning soovime kilde sellest näha ka siseruumides. Samas on talv toalilledelegi raske aeg, kuid õnneks saame üsna vähese vaevaga nende elu mugavamaks muuta.

Soojus ei pruugi turgutav olla

Tihti arvatakse, et mida soojem toas on, seda mõnusamalt taimed end seal tunnevad – on ju paljudel neist kodu palju soojemates paikades, kui meil parasjagu pakkuda. Tänapäevane mugav, ühtlase temperatuuri ja keskküttega eluruum on sundinud muutma ka toalilletrende – rohkem kasvatatakse neid taimi, mis on pärit troopikast. Tihtilugu aga jääb ka nende õitsemine väheseks või üldse tulemata.

Seotud lood:

Esimene põhjus ei olegi väheses hooles, vaid hoopis liiga ühtlases temperatuuris – looduses esineb öösel ja päeval alati kõikumist. Taim vajab sellist elurütmi ka sisetingimustes.

Otse küttekeha lähedal või ka põrandakütte peal ei tohiks hoida ühtki taime, ükskõik kui soojaarmastav ta ka poleks. Selline pidev jalgade soojendamine muudab taime nõrgaks ning loob koos niiskusega soodsad tingimused juurte mädanemiseks.

Valgus on esmatähtis

Just praegu on kõige kriitilisem aeg valgushulga suhtes: päevad on lühikesed ja pilvealune päike tekitab pidevalt õhtueelse enesetunde.

Hea on teada, et toataimed, mis suvel meelsasti otsesest valgusest kõrvale jäävad, tuleks nüüd aknale lähemale tuua. Need omakorda, mis rohkelt valgust vajavad, tuleks aga panna valgemale aknalauale.

Kui ruum tundub ikkagi liiga pime ja pole võimalik taimi toas ringi paigutada, peab neile võimaldama lisavalgust. Selleks sobivad kõige paremini spetsiaalsed taimelambid, mida on väga erinevas hinnaklassis võimalik soetada aiandus- ja ehituspoodidest. Taimelambi valgus peaks langema lehtedele vastavalt pakendil olevale juhendile. Olenevalt lambi tugevusest tuleb valida ka selle kõrgus taimest, kusjuures taime peab sellega harjutama vähehaaval – paar tundi päevas. Lisavalguse andmisel võiks imiteerida tavapärase keskmise päeva pikkust. Kindlasti ei tohiks lampi ööpäevaks põlema unustada.

Kastmine on kõige keerulisem

Toataimedel on erinev niiskusevajadus. Selle kindlakstegemisel on abi nii taime tähelepanelikust jälgimisest kui ka tema loodusliku elukeskkonna tundmisest. Kõige lihtsamalt öeldes: kõrbetaimed vajavad väga vähe vett ja vihmametsades kasvajad väga palju. Oluline on mitte lähtuda taime nimest või välimusest, sest see ei pruugi anda vajalikku infot. Näiteks kõigile tuntud jõulukaktus kasvab vihmametsas puude võras koos orhideedega, mitte kusagil kuivadel nõlvadel päikese ja tuule käes.

Tihtilugu annavad taimede veevajadusest lisaks kuivale mullale märku ka kortsus või longus lehed. Sellist taime tuleks kohe kasta. Kastmisel võib siiski lähtuda ka mõnest üldisest soovitusest.

  • Parem on kasta harvem ja korralikult. Vähehaaval tilgutamine hoiab taime pidevas janus.
  • Kui muld tundub katsudes niiske, ei ole vaja kasta.
  • Kerge taimepott vajab kastmist. Igaüks teab, kui rasked taimed pärast kastmist oma kohale viies tunduvad. Tõstes on kohe tunda, kas pott on ebaharilikult kerge.
  • Ümbrispotti ja potialusele ei tohi kunagi jätta vett!
  • Kõiki taimi on parem kasta nii, et lehed ei saaks märjaks.

Tolm lämmatab taime

Loe veel

Terve taim on alati säravroheliste ja puhaste lehtedega. Tolm kipub taimelehtedele kogunema kiireminigi kui diivanilauale, kuid lisaks halvale väljanägemisele ei lase tolmukord taimel omastada õhust kõike vajalikku. Piltlikult öeldes tunneb tolmune taim end pidevalt lämmatatuna ja nii ei olegi võimalik täies elujõus kasvada.

Taimede lehti tuleks puhastada vähemalt kord nädalas, kas pestes või niiske lapiga pühkides. Spetsiaalselt selleks otstarbeks on lillepoes saadaval ka vahendid. Taimede puhastamise juures on oluline, et lehekaenlasse või näiteks õievarre vahele ei jääks seisvat vett. See tekitab talvistes tingimustes kergesti mädanikku.

Väetamine olgu tagasihoidlik

Toataim elab kitsastes tingimustes ja kõike tema eluks vajalikku peame talle võimaldama vee, õige kasvusubstraadi ja asjakohase väetamisega. Talveperiood on traditsiooniliselt taimedele puhkeaeg. Siis oleks soovitatav väetada vaid õitsvaid taimi ning teistel lasta rahulikult kasvada. Juhul kui taime väljanägemine on kõigele vaatamata siiski niru, võib teda väetada lahjema kastmisväetisega, ent mitte rohkem kui paar korda kuus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare