Täispäikeses või tuulises paigas suureneb ka vee aurumine lehtedest ning muld võib potis kergesti läbi kuivada. Lisaks pole taimed ka enam käe-jala juures ning kipuvad ära ununema.

Sellele, et vihm kastab, ei maksa loota, kui tegu pole just nädalaid kestva vihmaperioodiga. Taevast langenud vee püüavad põhiliselt kinni taime lehed, ning potti, juurteni, jõuab sademetest vaid tühine osa.

Leidke taimedele soe ning tuule ja otsese päikese eest kaitstud koht. Sobivaim paik on õunapuu või mõne muu hõredama võraga puu alune poolvari. Rõdule tõstetud potid püüdke asetada nii, et rõdupiire varjaks kuuma päikese vähemalt keskpäeval. Täiendavaks varjuks võib rõdupiirdele kinnitada bambusmati.

Taimed viige õue soojal sombusel päeval, siis on šokk väiksem. Aias võite potid poolenisti mulda kaevata, see vähendab vee aurumist läbi savipoti seinte. Maasse kaevatult püsivad potid ka paremini püsti. Eriti oluline on see suuremate taimede puhul.

Taimepotte mulda kaevates pange augu põhja korralik kiht kruusa. Nii vähendate ohtu, et liigne kastmisvesi ei saa läbi potiaugu ära voolata. Läbi kruusapadja ei kipu ka vihmaussid lillepotti. Püttides taimi ei maksa mulda kaevata, sest puit võib mädanema minna ning siis tuleb taim sügisel ümber istutada.

Kahjuks ei sobi meie suvi just kõikidele toataimedele. Troopilistest vihmametsadest pärit taimed on targem tuppa jätta. Neile on isegi öised +10° lähedale langevad temperatuurid madalavõitu, ka saavad suured õhukesed lehed kergelt päikesepõletusi.

Tuppa jätke diifenbahhiad, aglaoneemad, marantad, tiigerlehikud, ebakrootonid, säntpooliad ja teised gesneerialised, pitslehikud ja troopilised sõnajalad. Kui soovite need siiski välja viia, olge asukohta valides eriti hoolikas.