Toataim on nagu aialind

Novembrist veebruari lõpuni sõltub toataimede heaolu lisavalgusest. Lisavalgusallikate tekitamisele võiks hakata mõtlema juba praegu.

Hämaratel talvepäevadel ei jätku taimedele eluks vajalikku valgust piisavalt pikalt ning suvel lopsakust kogunud lillede lehed muutuvad kahvatuks ja kasv pidurdub.

Ühtlaselt valgustatud ruumi aknalaual saab taim päikesepaistelisel päeval piisavalt valgust, ent juba paari meetri kaugusel aknast on olud tõsiselt muutunud. Mida kaugemal ruumi sügavuses taim paikneb, seda keerulisem on tal elada täisväärtuslikult.

Hämaras ruumis ja aknast kaugel peaks taimi valgustama 12-16 tundi päevas, kuid kindlasti mitte ööpäev läbi. Sarnaselt inimesele on ka taime normaalseks elutegevuseks vajalik valguse ja pimeduse vaheldumine ööpäevas.

Toataimede valgustamine on natuke võrreldav aialindude söötmisega. Ehk kui juba kord on hakatud neid lisavalgustama, ei tohi seda järsult lõpetada - selline käitumine teeb taimele oluliselt rohkem kahju kui lisavalguse puudumine.

Eriliselt õnnelikud on toalilled spetsiaalsete taimevalgustuslampide üle, kuna nad tarbivad pigem punast ja sinist valgust ning kollase valgusega pirnist tulevad kiired neid ei aita.

Ka lisavalgusti paigaldamisel on mõistlik hoiduda seda seinale kinnitamast, kuna valgus peaks taimedele langema peakohalt, mitte külgedelt. Silmas võiks pidada, et sobivaim kaugus valgusallika ja taime vahel on 0,5-1 meetrit, väiksema kauguse puhul võib lambi kiirgus taimekudesid kahjustada. Ka vahepeal pikalt hämaras olnud taime tuleks valgusega harjutada paari tunni kaupa päevas, mitte kohe 12-tunnise tsükliga.