Toataimed ja kare kraanivesi – mida teha?
Kare vesi tähendab seda, et seal on rohkelt vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsooli. Vee karedust saab teada veevärgist, lasta määrata spetsiaalsetes laborites või kodus lihtsamate testide abil. Vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, levinumad neist on mg-ekv/l ja °dH (GER).
Vee kareduse tinglikud astmed (saksa) kraadides:
väga pehme alla 4°dH
pehme vesi 4-8°dH
keskmiselt kare vesi 8-12°dH
mõõdukalt kare vesi 12-20°dH
kare vesi 20-30°dH
väga kare üle 30°dH
Kui räägitakse pehmest veest, siis selle all mõeldakse vett, mille karedus jääb vahemikku 0-8°dH, selline vesi on näiteks vihmavesi. Kraanivesi on tavaliselt mõõdukalt kare, 12-20°dH. Kastmiseks oleks toataimedele parim vesi karedusega vahemikus 3-8°dH.
Karedas vees ei vahuta seep hästi ja pesuaineid kulub palju, samuti tekib veekeedunõudes ja boilerites nn lubjakivi, mis sadestub nõu seintele ja põhja, veepritsmed jätavad klaasile ja muudele pindadele plekke, tundlikemal inimestel põhjustab kare vesi nahaärritusi.
Kui toalilli pidevalt kareda kraaniveega kasta, võivad tundlikumad toataimed aja jooksul hätta jääda ning savist lillepottidele ja ka mullapinnale tekib justkui härmatis. Toataimede piserdamisel kareda veega jäävad lehtedele valkjad plekid.
Kareda vee suhtes tundlikumad toataimed on näiteks asalead, eerikad, kameeliad, tsitruselised, toasõnajalad, orhideed, gardeeniad, säntpooliad, lihasööjad taimed (nt kärbsepüünis, kanntaim), gusmaaniad, araukaariad jmt.
Üheks võimaluseks on kastmisveena kasutada kraanivee asemel vihma- või lumesulamisvett. Kuid mõlemad peaksid sel juhul olema värsked ja kogutud piirkondadest, mis pole saastatud. Kuid alati pole võimalust koguda ei vihmavett ega lund sulatada.
Neile, kel on kodus mageveeakvaariumid, saavad veevahetuse käigus järelejäänud veest suurepärase pehme ja toitaineterikka kastmisevee toataimedele.
Kraanivee karedus väheneb ka vee keetmisel, siis lubi vabaneb ja sadestub põhja (tuntud kui katlakivi), kuid keetmise käigus väheneb vee hapnikusisaldus. Piserdamiseks kasutada just keedetud vett, nii ei jää lehtedele inetuid valgeid plekke.
Vett võib ka lasta ööpäev seista. Eriti soovitatakse seda teha piirkondades, kus vesi on klooritatud. Ööpäev on piisav, et kloor lenduks ja soolad sadestuksid põhja.
Karedat vett saab pehmendada ka erinevate vahenditega:
- sidrunhape 0,2g 1 liitri vee kohta
- sidrunimahl 5-7 tilka 1 kl vee kohta
- äädikhape 4-5 tilka 1 liitri vee kohta
- turvas 50-70g 1 liitri vee kohta, ööpäev selitada
