Nõelköied (Epipremnum) on aga võrdlemisi lihtsasti kasvatatavad nägusad toataimed, kes lepivad ka kasinamate valgusoludega. Täispäikeses tükivad kaunid lehed veidi pleekuma ja omandavad luitunud ilme, valges kuni poolvarjulises kohas on aga lehtede toon kirgas ja puhas. Liaanina võib neid kasvatada nii amplis kui tugedele kinnitatuna.

Kastmisega tuleb piiri pidada ning enne järgmist kastmiskorda lasta mullapinnal veidi taheneda. Mõningase kuivaperioodi suudab taim nahksete lehtede tõttu üle elada, mullapalli läbivettimist ta oma väikese juurekava tõttu ei talu. Suvel kasta rikkalikumalt, talvel tagasihoidlikumalt. Pehme veega aeg-ajalt taime piserdamine pühib lehtedelt tolmu ja tõstab veidike õhuniiskust (liiga kuivas õhus tükivad lehed rulli kiskuma). Armastab sooja, st tavalisest toatemperatuurist taimekasvuks täiesti piisab. Järske temperatuurikõikumisi ja liigset jahedust (alla +15° C) vältida.

Väetada mõõdukalt rohelistele taimedele mõeldud väetisega kevad-suvisel perioodil. Väetamisega liialdamine ja liiga rammus muld vähendavad lehtede dekoratiivsust, ilus lehemuster kaob peaaegu täielikult.

Väikese juurekava tõttu võiks ka istutuspott olla suhteliselt väike ja istutusmuld jämeda strukutuuriga, mitte üleliia rammus. Et saada kompaktsemat ja rohkete harudega taime, tuleks ühte potti kasvama panna mitu pistikut. Pistikud (eriti need, milledel on juba moodustunud õhujuured) juurduvad võrdlemisi hästi nii vees kui soojas mullas. Kärpimist, kui taim on liiga pikaks kasvanud, talub hästi, kuid ei taha eriti haruneda.