Põhjused peituvad eelkõige üsnagi erinevates nõuetes kasvutingimustele. Erinevalt tomatist armastab kurk kõrget õhuniiskust (75-90%), tomat aga vastupidi armastab kuiva õhku (60-70%). 

Kui kasvuhoones on soodsad olud kurgitaimedele, st on piisavalt soe ja niiske, kannatavad tomatitaimed. Niiskes keskkonnas tekivad soodsad tingimused mitmesuguste tomatihaiguste lööbimiseks ja arenemiseks. Kõrge temperatuur ja kõrge õhuniiskus halvendavad tomati õite viljastumist ning vähendavad saagikust. 

Luues aga soodsad tingimused tomatitaimedele, st soe ja kuiv õhk, tekivad probleemid kurgitaimedel. Kuiva õhuga kasvuhoones on üsna suur tõenäosus, et kurgitaimi ründavad massiliselt näiteks punased kedriklestad. Madala õhuniiskuse korral on kurgitaimedel raskendatud ka toitainete (nt kaalium, boori) kättesaamine mullast ning halveneb viljumine. 

Üks võimalus on eraldada kasvuhoone kileseinaga kaheks eraldi osaks. Selle eelduseks on aga piisavalt suure kasvuhoone olemasolu. Tihtilugu on aga kodukasvuhoone nii väike, et selle poolitamine teeb sealse toimetamise peaagu et võimatuks. Sel juhul tuleks kurke kasvatada spetsiaalses lavas või kiletunnelis, või ehitada kurkidele eraldi kasvuhoone, kus neile saab luua kasvuks soodsad tingimused.

Kasvuhoones koos tomatitaimedega võib kasvatada näiteks paprikat, füüsalit ja baklažaani, vürtstaimedest aga soojalembest basiilikut. Kui kasvuhoone on vaid kurkide päralt, võib seal lisaks kasvatada näiteks salateid ja tilli.