Meeles tuleks siiski pidada, et sügisel tehakse pigem eellõikust, et hõlbustada taimedele talvekatte paigaldamist ja elimineerida haiguste ning kahjurite talvitumisvõimalusi. Põhjalik roosilõikus tehakse siiski kevadel, peale talvekatte eemaldamist, kui on näha talvekahjustused.

Roniroose ja pinnakatteroose reeglina sügisel tagasi ei lõigata, võib kärpida veidi okste otsi, et soodustada puitumist.

Kogenud aednik teab, et rooside eduka talvitumise eelduseks on nende õigele sügavusele istutamine - pookekoht peaks jääma vähemalt 5cm ulatuses mulla alla, siis on juba pool tööst tehtud ja roos kaitseb ennast mõnevõrra ise. Siiski tuleks kõigi peenrarooside juurte ümber kuhjata kuiva turvast umbes 15 cm kõrguselt. Seda tehes ei tohi mulda rooside ümbert kokku kraapida – niis saavad kahjustada juured ja oodatud kasu asemel teeme oma taimedele hoopis karuteene. Muldamiseks sobib hästi kasvuturvas või spetsiaalselt töödeldud talvekatteturvas, mis ei märgu väga kergesti.

Maapinna külmumisel asetatakse peenrale rooside ümber kuuseoksad, mille peamine eesmärk on soodustada lume kuhjumist, kuna lumi ise ongi kõige parem talvekate. Kuuseokste plussiks on veel, et nad ei meeldi hiirtele ja kaitsevad roose ka võimaliku kevadise päikesepõletuse eest. Oluline on roose mitte liiga vara kinni pakkida - väljas peavad olema juba kerged püsivad külmad: soojade ja niiskete sügisilmadega on haudumine ja hallitus kärmed tekkima.

Lumeta talvel saab roosidele talvekanga näol teki peale tõmmata, mis eemaldatakse tugevate külmade möödumisel – tavaliselt märtsikuu jooksul, kuuseoksad võib peenrasse jätta aprilli lõpuni.