Torkiv ilu aknalaual
Toataimede seas on torkijaid omajagu. Mõnel on „relvad“ peidus lehtede all (nt tsitruselised), mõnel on relvadeks esmapilgul kahjutuna tunduvad lehed (nt agaav, aaloe), mõni on üleni relvastatud (kaktuselised).
Taimedel on relvaks nii astlad kui ogad. Astlaid esineb sagedamini kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised, piimalilled) ning nad kujunevad lehe või võsu, harva ka juure muundumisel. Tavaliselt kergesti äramurtav oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve. Ogadega on varustatud nt kibuvitsad, roosid, vaarikad jpt.
Torkivate taimede valimisel nii koju kui kontorisse tasuks mõelda ohutusele. Torkehaavad on valusad ja visad paranema. Tundlikemal inimestel võib torkehaav koos mürgise taimemahla lisandumisega esile kutsuda allergilisi reaktsioone ning haava paranemine on eriti vaevaline.
Torkijaid taimi ei tasu kindlasti asetada lastetuppa. Ka muudes ruumides tuleb neile leida ohutu koht, vältimaks nende kaelasadamist või neile otsakukkumist. Suuremakasvulisi torkijaid tasuks kindluse mõttes korralikult toestada. Tasakaalu aitab sellistel taimedel hoida savist lillepott, mis omakorda raskemate kividega tasakaalustatakse.
Torkijate transportimisel või ümberistutamisel tasuks kanda tugevaid nahkkindaid, abi on ka taime ümber seotavast tihedast kangast või paksust paberist. Kui väikesemõõtmeliste taimede transportimise ja istutamisega saab üksi kenasti hakkama, siis suurekasvuliste taimede puhul tasuks tegutseda kahekesi.
Kui torkivale taimele leitakse sobiv ning ohutu kasvukoht ruumis, on nad ju kaunid ja atraktiivsed, nii mõnestki võib ajapikku saada tõeliselt efektne pilgupüüdja. Kui taime iga ja kasvutingimused lubavad, pakuvad paljud neist ka lummavat õieilu.
Järgnevalt väike valik torkijaid.
* Tutt-paksjalg (Pachypodium lamerei) võlub oma jämeda ja paksu, kuni meetri kõrguseks kasvava tüvega, mille tipus on kodarikuna asetsevad piklikud lehed. Vanemad taimed, kes on sobivais tingimustes kasvanud, võivad üllatada ka kaunite valgete õitega. Eelistatuim kasvukoht on lõunasuunal avanev päikseline aknalaud. Harvad kastmiskorrad ei tee liiga, kuid liigniiskust ja väetisega liialdamist tasub vältida. Ümberistutamisel kasutada vett hästi läbilaskvat ja veidi lahjemat lillemulda.
* Aaloe (Aloe) on populaarne toa- ja ravimtaim, kel on teritunud lehetipud ja hambulised leheservad. Eelistab päikselist kasvukohta. Kasvatamine on võrdlemisi lihtne, kuid vältida mullapalli läbivettimist, siis on mädanikud kerged tulema.
* Agaav (Agave) ei oma küll ogasid ega astlaid, kuid see eest on tema leheservad hambulised ja lehetipud ebameeldivalt teravad ja torkivad. Vaatamata sellele on agaavid väga atraktiivsed ning sobivad kasvatamiseks lõunasuunda avaneval laial aknalaual. Ei talu mullapalli läbivettimist ja on rahul, kui kastmiskorrad on harvad.
* Särav piimalill (Euphorbia milii) e kristusekroon on vanaemade aegadest tuntud ja populaarne vähenõudlik toataim. Kaunite säravate õite ja lehtede varjus peidavad end aga asteldega varustatud varred. Kärpimine hoiab taime kasvu kontrolli all ja soodustab harunemist. Valige taimele võimalikult valge ja päikseline kasvukoht. Kasta regulaarselt, lastes mullapinnal kastmiskordade vahepeal veidi kuivada.
* Kolmekandiline piimalill (Euphorbia trigona) on suureks kasvades tõeliselt uhke ja võimas pilgupüüdja. Tegemist on vähenõudliku ja pikaealise taimega, kel meeldib kasvada võimalikult valges. Varjulises kohas kasvades on varred nõrgad, helerohelised ja lamedad. Tagada regulaarne kastmine kuid vältida mullapalli läbivettimist. Lühikestele kuivaperioodidele reageerib taim lehekeste mahalangemisega.
* Grusoni siilkaktus (Echinocactus grusonii) on tuntud ka kui kullakera – kogu kaktust katavad kuldkollased pikad tugevad astlad. Kasvukoht peaks olema päikseline ja soe, kastmisel vältida mullapalli läbivettimist.
* Näsakaktus (Mammillaria) on lihtsasti kasvatatav ja rohkelt õitsev kaktusteperekond, keda ka algajal kaktusehuvilisel on lihtne paljundada. Näsakaktuste plussiks on asjaolu, et nende kasvukõrguseks on kuni 40cm. Nad armastavad päikselist kasvukohta ja vett hästiläbilaskvat, veidi savikat mulda. Istutusnõu võiks olla pigem madal.
* Viigikaktus (Opuntia) on rahvaseas tuntud ka kui ämmakeel. Viigikaktuse lihakd, enamasti lapikovaalsed varrelülid on varustatud teravate asteldega, mille alusel asetsevad kimpudena glohhiidid. Viimased jäävad hooletul taime käsitsemisel kergesti naha külge ning neist on väga tülikas vabaneda. Viigikaktused tahavad päikselist kasvukohta ja regulaarset kastmist.
* Tsitruselised (Citrus) on asteldega varustatud väikesed puud või põõsad. Eelistavad kasvada võimalikult valges. Kasta korrapäraselt pehme veega. Ümberistutamisel valida happeline muld.
