Lokaalset värvimuutust gladiooli õielehtedel võivad põhjustada mõlemad – nii ripslaste tekitatud kahjustus kui ka viirusnakkus.

Pikad õrnad viirud viitavad tõenäoliselt siiski viirusnakkusele. Ripslaste tegevust iseloomustavad kroonlehtede servades ja tipul üksikult paiknevad suuremad valkjad plekid. Ripslaste olemasolu ja tegutsemise korral on näha tillukesi musti kühmukesi (kahjuri väljaheiteid) kahjustuskohal.

Viirushaigusi – gladiooli mosaiiki, valgetriibulisust ja kirjuõielisust – tekitavad Cucumber mosaic virus ja Bean yellow mosaic virus.

Õie kroonlehtedele ilmuvad põhivärvusest heledamad õrnad katkematud viirud, triibud või väga väikesed laigukesed. Õielehed kimarduvad kergelt. Viiruslikku valgetriibulisust iseloomustab õrn pintslitaoline viirustus. Mosaiigi ja kirjuõielisuse korral varieeruvad viirud ja triibud valkjaskollasest purpurseni. Kindlaks viirushaiguse eristamistunnuseks on lehtedel piki lehesooni kulgevad kollakasrohelised või hallikad triibud, mis on nähtavad vaid lehti vastu valgust hoides.

Viirusnakkusega mugulsibulate kogukus väheneb aasta-aastalt. Vahel on nad kärnased ja ebasümmeetrilised. Mõnikord deformeeruvad ka taime varred.

Viirushaigeid taimi ei saa ravida. Hävitage need koos mullapalliga. Haigete taimedega kokkupuutes olnud inventar, töövahendid ja käed desinfitseerige kaaliumpermanganaadilahusega.

Paljundamiseks kasutage ainult tervetelt taimedelt pärit mugulsibulaid ja tipikuid.

Haigestumise vältimiseks tõrjuge gladioolidelt viiruse siirutajaid – ripslasi. Selleks pritsige taimi kuni õitsemiseni korduvalt NeemAzal T/S-iga (30–50 ml/10 l), Mavrik 2 F-iga (3–4 ml/10 l), Confidor WG 70ga (2–3 g/10 l) või Fastac 50ga (4–6 ml/10 l).

Abi saab ka sinisest liimpüünisest, kui paigutate selle aegsasti ripslaste valmikute püüdmiseks gladioolide lähedale.

NB! Põhjalik teave ripslaste kahjustuste kohta ilmus TT nr 30, 28. juulil 2011.