Tšillide tulevärk

‘Long Thin Cayenne’ sobib hästi pipranapsi tegemiseks ja tema vilju saab edukalt kuivatada. Foto: Tiit Koha

Varsti peab tšillipipra seemned mulda pistma. Milliseid sorte valida, kuidas taimi ette kasvatada?

Magusa ja mahlaka salatipaprika kõrval võiks kasvuhoones olla ka särtsakamaid paprikaid, mida tavaliselt kutsutakse tšillideks või tšillipipardeks. Nendega on hea maitsestada toitu ja hoidiseid, teha maitseõli ja pipranapsi. Nad on erakordselt vitamiinirikkad.

Vürtspaprikas ja teistes tulistes paprikaliikides sisalduv alkaloid kapsaitsiin ongi see, mis põhjustab organismis suurema või väiksema tulekahju. Sisemised leegid tapavad pisikuid ja on muulgi moel tervislikud.

Aga tasub teada sedagi, et tšilli söömine suurendab endorfiinide ehk heaoluhormoonide hulka. Küllap sellepärast ongi paljud põletavate tšillide “nautimisest” sõltuvusse jäänud!

Metste talu külvinipid

Pärnumaal Saarde vallas Kärsu külas tegutseva Metste aiandustalu köögiviljasortimendis on ka paarkümmend nimetust tšillipipraid. Kasvatajad Vaike ja Katrin Pärn jagavad nüüd oma kogemusi nende kasvatamiseks.

- Külvame tavaliselt 16.–20. veebruaril. Oleme kasvatanud sorte, mis idanevad 7–20 päevaga (vähemalt +20° juures). Kiiremini tärkavad varased sordid.

- Külvid teeme väikestesse kastidesse, millel on augud põhjas. Kasutame kasvuturvast: see on kerge ja juured arenevad selles väga hästi.

- Kõigepealt kastame turba märjaks ja laseme taheneda. Siis külvame hõredalt seemned ja katame liivaga – sellepärast, et liiv on raske ja taime ülestõusmisel ei jää siis seemnekest idulehtede otsa.

- Kõik külvikastid on mõistlik sildistada, märgime siltidele sordi nime ja külvikuupäeva.

- Pärast külvi hoiame kaste soojas kohas (vähemalt +20°). Kuni tõusmete ilmumiseni oleme katnud ka õhukese, vabalt peale asetatud kilega, mis ei lase külvil läbi kuivada.

- Selleks ajaks, kui külvid on üleval, käib päike juba kõrgemalt ja külvikastid saab paariks nädalaks tõsta aknalaudadele ja/või köetavasse kasvuhoonesse.

- Lisavalgust me seni kasutanud ei ole. Hõreda külvi puhul ei ole ka karta, et taimed välja veniksid.

- Kolm-neli nädalat pärast tärkamist pikeerime taimed ühekaupa väikestesse pottidesse. Vastavalt vajadusele tuleb veel mitu korda ümber istutada ja istikud rändavad järk-järgult suurematesse pottidesse.

Mida tasuks proovida

Metste talus kasvatatakse tšillisid kasvuhoones ja kiletunnelis, kuid seda võib teha ka rõdul ja aknalaual.

“Kui poes jääb silma mõni eriti vahva kirjeldusega seemnepakk, kuid on kirjas, et tegu on dekoratiivpipraga, siis ei tasu kurvastada: ka tema viljad kõlbavad süüa,” julgustavad Vaike ja Katrin tšillihuvilisi. “Enamasti on see siis madalam ja potis kasvatamiseks sobiv sort. Potitaimena saab meie kliimas teravakaunalist sõpra kasvatada mitu aastat.”

Milliseid sorte võiks proovida?

‘Koral’ on väikeste (läbimõõt 2–3 cm) ümarate viljadega, need on hästi vürtsikad, aromaatsed ja säilivad kaua. Annab korraliku saagi just hoidiste sissetegemisega ühel ajal.

‘Astrahhanski’ on õhukese viljalihaga, sobides neile, kes teevad kodust pipranapsi.

‘De Cayenne’ on samuti hea sort pipranapsi tegemiseks, tema vilju saab edukalt ka kuivatada.

‘Jalapeño’ rohelistest viljadest marineeritud hoidis on hästi tuntud poelettidelt, aga seda on väga lihtne ka ise teha, kui endal sort kasvamas.

‘Orange Wonder’ oli oma püstiste oranžide viljadega väga dekoratiivne potitaimena.

Eelmise aasta sortidest olid saagikaimad ‘Astrahhanski’, ‘Koral’, ‘Orange Habanero’, ‘Jalapeño’ ja ‘Leek’.

Eespool nimetatud sordid on saadaval meie poodides, erilisemate hankimiseks tuleb aga rohkem vaeva näha: tellida internetist või osta reisidelt mõni vili kaasa.

Särtsakas suutäis

“Põletavate piparde söömine vajab veidi harjumist. Meie pere lemmikuks on marineeritud jalapenod, mida võtame prae kõrvale nagu tavalist salatit,” jagavad Vaike ja Katrin kogemusi tšillide tarbimiseks.

“Marineerimiseks sobivad kõik sordid, see mahendab veidi nende tulisust. Oluliselt ei muuda oma kangust vaid ‘Orange Habanero’, mis on väga “õline”. Võimalusel on meil ikka prae juures mõni särtsakas vili, ühe värske habanero jagame tavaliselt kaheks või kolmeks.”

Eelmisel aastal olid Metste talu tšillipiparde seas kõige teravamad tegelased ‘Red Habañero’, ‘Orange Habañero’ ning n-ö taskusort Nigeeriast, mille nime kasvatajad ei teagi.

Tänavu täieneb tšillisortiment nii mõnegi uue maitse ja teravusega.

Külvipotti lähevad ka maailma kangeimaks tšillipipraks tunnistatud hübriidsordi ‘Carolina reaper’ seemned, mille SHU-indeks (teravuse näitaja Scoville’i skaalal) võib ulatuda üle 2 200 000 (vrd: puhas kapsaitsiin 15 000 000, pipragaas 2 000 000).

Katrin: “Proovime kasvatada, näis, kuidas välja kukub. Eelmine maailmarekordi omanik oli ‘Trinidad Moruga Scorpion’ – SHU-indeks kuni 2 009 231 –, millest üritame kasvatada kollaste viljadega eksemplari.”

Metste aiandustalu kasvatab ka istikuid. Kõige erilisemate piparde taimi neilt siiski veel ei saa, kuid tavapärase teravusega potipiparde istikuid võib leida kevadel nii Pärnu taluturult kui ka laatadelt.

Maaleht


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare