Tulevane bambusetihnik - aia kauneim vaatamisväärsus
Võtab tükk aega pingsat uurimist, enne kui silman ta kaldaveest välja paistvat ninaotsa ja ümmargusi silmi. Kollane kaseleht kuklas on talle paganama heaks maskeeringuks. Mida ta krooksub, arvab, et on juba jälle kevad käes või?
Siis aga kajab mets hulga aega kriisetest: “Krääts! Kriits!” Papagoi, võta või jäta! Papagoi räuskav kisa ja bambuserohelus… Võiks arvata, et viibin kusagil Tšiilis. Muidugi mitte. Ikka Hiiumaal. Papagoi on küllap lihtlabane pasknäär, aga bambus on siiski tõeline, ehtne. Küll mitte Tšiilist pärit, vaid kusagilt Hiinast. Täpsemini öeldes: igihaljas sirmbambus ehk ladina keeli Fargesia murielae.
Ei seedrid ei palmid lähe me maal, kuid vähemalt kaktused ja bambused lähevad siiski. Bambuste puhul küll mitte n-ö reiejämedused “palgid”, vaid mõned väheldasemakasvulised liigid. Neist parim, ilusaim ja ja üks kindlaim on igihaljas sirmbambus. Aastaid olen neid imetlenud saare läänerannikul Õngul. Nad moodustavad seal meelihaaravaid õhulisi mehekõrguseid “põõsaid”. Üllataval kombel peab see eksoot vastu ka mandril, kasvatatakse suisa Lõuna-Eestiski. Alles paari päeva eest kohtasin sirmbambuseid Tallinnas, loomaaias. Üks paarimeetrine puhmas on troopikamaja lõunaseina ääres (üsna päikselises kohas?!) juba oma üheksa aastat edukalt elutsenud. Väga Õngu tunne valdas seal.
Läänesaartel on küll veidi paremad kliimatingimused külmahellemate eksootide kasvatamiseks, ent paraku peab neid enamasti hankimas käima idast, mandrilt. Mu Rapla tuttav oli paari nädala eest Horteses komistanud allahinnatud sirmbambustele ning mullegi ühe soetanud. 100 krooni ühe eluunistuse eest on väga suurepärane hind.
Täna jõudsin oma bambusega siis Hiiumaale tagasi ja torkasin ta siin saare keskel otsekohe mulda. Ta on veel väike, alles alla kahe jala kõrgune puhmake, aga ma loodan temast palju. Väidetavasti olla meie kõrgema püsiva õhuniiskusega saared bambustele eriti meelepärased. Asukoht metsaaia tiigivetest ümbritsetud poolsaaremuksul siis ehk iseäranis sobiv? Kas ta just 5 meetri kõrguseks kasvab nagu kodumaal, on küll veidi küsitav, ent ka paarimeetrise tihnikuna oleks ta suisa vapustavalt ilus. Eestit on vallanud siidpööriste vaimustus, ent nood jäävad bambuse iselaadsele ilule kindlalt alla. Juba praegu, hetkega, muutus metsaaia meeleolu selle väikese bambusepuhma juurdetulekuga sootuks teiseks. Valevad narmendavad noored sookasetüved ja langenud heledad kaselehed tumedal veel on saanud täiesti uue hingamise, kui siin kaldakünkal helerohetab õhuline sirmbambusepuhmas.
Vast ei tule tänavune talv liiga karm ja uus asukas saab rahulikult kohaneda, et kujuneda tulevikus aia üheks kaunimaks vaatamisväärsuseks. Paremaks talvitumiseks saan ma omalt poolt veidi kaasa aidata, multšides maapinna männiokastega ja ehk ka viskan kuuseoksa märtsipäikese eest varjuks. Alguses peab ju ikka natuke hellitama. Aga pärast juba… Eks see siis pärast paista.
Hetkel siin soojal vananaistesuve õhtul olen ma igatahes väga bambuselainel. Igasugu siidpöörised ja stepirohud on küll ka ilusad ja toredad, kuid igihaljas sirmbambus on mu meelest siiski kauneim kõrreline, keda meie kliimas kasvatada saab.
