Üha rohkem on tegemist viinapuude kahjustajatega
Nüüd on ajad muutunud ja osaliselt ka soojemate suvede tõttu puutume üha sagedamini kokku viinapuude kahjustajatega. Esialgul on oht suurem lõuna pool.
Hahkhallitus ja herilased on alati, kuigi aastati erineval määral, valminud viinamarju kahjustanud. Hahkhallitus põhjustab tihedama tarjaga sortidel marjade mädanemist, seda eriti vihmasel sügisel. Herilaste eest saab üksikuid ilusamaid viinamarjatarju marlikotiga katta. Üldiselt tuleb aga selle sordi marjad, mida nad ründama hakkavad, koristusküpseks pidada. Ega herilasedki tooreid ja hapusid marju ei armasta.
Viinapuu-jahukaste
Seda haigust põhjustab seen Oidium Tuckeri. Iseloomulik on lehti ja marju kattev jahukas kiht, mis vananedes tumeneb. Varem kohati haigust aeg-ajalt kasvuhoones, aga eelmise sajandi lõpus muutus see tõsiseks probleemiks avamaalgi Lätis aga ka Räpina aedades. Õnneks on kaasaegsed liikidevahelised sordid haigustele vastupidavamad ja kahjustus lööbib enamasti lehtedel, millest on vähem kahju.
Kasvuhoonetes peavad viinamarjade kasvatajad selle haigusega kindlasti arvestama. Kehv õhustatus, tihe lehestik, väetamisega liialdamine, ka kohatine põud soodustavad haiguse arengut.
Euroopa viinapuu omadustega sordid, millel on ka paremad marjad, kannatavad jahukaste tõttu sagedamini ja tõsisemalt. Kasvuhoonetes on haiguse tõrjeks kasutatud väävli põletamist sulfuraatorites.
Viinapuu-ebajahukaste
Seda kartuli-lehemädanikuga sarnanevat haigust, mida ka viinapuu-lehemädanikuks kutsutakse, põhjustab seen Plasmopara viticola. Algul on lehe pealmisel poolel heledad laigud ja samas kohas lehe allküljel õrn hallituskord. Hiljem need lehed pruunistuvad ja kuivavad, sajuse ilmaga mädanevad.
Haiguse hilise lööbimise korral pole häda suur, sest see võib soodustada koguni kasvu lõppemist ja parandada võrsete talveks valmistumist. Sellegi haiguse suhtes on tundlikumad maitsvate marjadega euroopa viinapuu sordid. Kahjuks on haigusõrnad ka amuuri viinapuu geene sisaldavad sordid, mille hulka kuuluvad põhjapiirkondade lemmikud 'Rondo' ja 'Zilga'. Räpinas märkasin haigust esmakordselt 2008. aastal sordil 'Pamjat Dombovskoi'.
Haiguse klassikaliseks tõrjevahendiks on bordoo vedelik. See valmistatakse aianduskauplustes müügil olevast segust, mille koostisosadeks on vasksulfaat ja lubi.
Marjade näppajad
Lindudele meeldivad rohkem väikeste siniste marjadega sordid.Lindude kahjustusest annavad märku katkirebitud marjad. Kahjustus algab minu aias enamasti alumistelt okstelt. See on märgiks, et viinapuud tuleb linnuvõrkudega katta.
Kui alumistelt tarjadelt kaovad ka suured ja heledad marjad, siis on näppajaks kas rebane või kährikkoer.
Meil seni levima hakanud viinapuude kahjustajad on õnneks sellised, mille tõrjel saame hakkama maheviljeluses lubatud võtetega. Oluline on vastupidavamate sortide valik ja kahjustajate arengut pärssiv agrotehnika. Seni kui meie viinamarjad sisaldavad vähem kemikaale kui lõunast sisse veetavad, tasub siin ka ärilistel eesmärkidel viinamarjade kasvatamisele mõelda.
