1. Jugapuud kasvab meie aedades väga palju, aga tema “marjad” on üpris mürgised: tegelikult on ohtlikud vaid seemned (sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini), viljaliha on täiesti mürgitu. Paraku võivad lapsed terve vilja alla neelata. Tagajärjeks on eluohtlik mürgistus. Selle tunnused ilmnevad mõne tunni jooksul – peavalu, iiveldus, lämbumishood. Nüüd tuleb kiiresti jõuda arsti juurde, enne tasub kasutada ka oksendusvahendeid. Mürgised on ka jugapuu koor, puit ja okkad.

2. Kermesmari pole meil just väga levinud. Taim moodustab tiheda munaja puhmiku. Suured, kuni 35 cm pikkused lehed annavad talle lõunamaiselt lopsaka välimuse. Juunis-juulis ilmuvad valged küünaljad õisikud. Marjad – botaaniliselt nimetatakse neid marjataolisteks koguviljadeks – on algul punased, hiljem muutuvad mustaks. Ilusad läikivad marjad mõjuvad isuäratavalt, kuid on mürgised, nii nagu kogu taim. Eriti palju mürkaineid leidub just seemnetes ja risoomis. Sissesöödud marjad mõjuvad lahtistina. Ohtlikumad on toored (punased) marjad, neid suuremas koguses manustades võib saada tõsise tervisehäda: peapöörituse, iivelduse, kõhuvalu, raskemal juhul krambid. Aitab kiirabi.

3. Näsiniin on kõige mürgisem taim meie looduses. Kogu taim on mürgine. Punased piklikud marjataolised luuviljad valmivad suve teisel poolel. Tõsine mürgistus tekib juba kahe marja söömisel, 12 marja on surmav kogus. Mürgistusel tekivad peavalu ja nägemishäired, suu hakkab veritsema, teadvus kaob. Aidata saab vaid kiirabi. Eestis on näsiniin looduskaitse all.

4. Maikellukese oranžid kuni punased marjad valmivad septembris. Mõne marja söömisel tekib iiveldustunne, pulss muutub korrapäratuks. Suurema hulga korral kaob teadvus ja lugu võib lõppeda surmaga. Esmaabiks andke veega segatud sütt ja kutsuge kohe arst.

5. Leedri marjataoliste luuviljadega on lastevanematel sageli probleeme. Tasub teada, et musta leedri rohelised viljad sisaldavad sinihapet, küpsed (mustad) on aga ohutud. Punase leedri punased viljakobarad on vägagi ahvatlevad, viljades olevad seemned on aga nõrgalt mürgised. Neid süües tekib halb enesetunne ja kõhulahtisus.

6. Kuutõverohu viljad – sinakasmustad varrel rippuvad marjad – valmivad septembris. Lapsed on neid vahel pidanud mustikateks ja saanud tõsise mürgistuse. Mõni mari pole veel ohtlik, suurem kogus võib aga tekitada südamehäireid.

7. Siumari on meie metsade tavaline taim. Piklikud mustad marjad valmivad augustis ja asuvad vartel kobaratena. Marjad sisaldavad mürgiseid ühendeid, mis ärritavad tugevalt ka nahka. Õnneks ei kutsu nad just sööma, aga siiski on olnud mürgistusjuhtumeid. Tekib halb enesetunne, iiveldus, ka südamehäired. Püüdke esile kutsuda oksendamine, andke aktiivsütt ja pöörduge arsti poole.

8. Ussilakku võib samuti metsas kohata. Tema õis sirutub ülespoole otse lehtede ristilt. Hiljem tõmbab tähelepanu lehtede taustal suur sinakasmust mari. Paari marja neelamisel tekib kõhuvalu, iiveldus, südamehäired. Kümnete marjade söömisel saabuvad krambid ja halvatus. Aitab vaid kiirabi.

9. Paakspuu “marjad” ehk kerajad luuviljad ahvatlevad samuti lapsi. Seda taime on kõige lihtsam ära tunda nii, kui kraapida oksalt veidi koort lahti. Valgete täppidega mustja koore alt ilmub nähtavale kollane puit. Nuusutades on tunda tugevat ebameeldivat lehka. Lehed sarnanevad musta lepa lehtedega.

Paakspuu õitseb maist septembrini, väikesed rohekasvalged õied on mõnekaupa lehekaenaldes. Algul on luuviljad punased, hiljem muutuvad mustaks. Nad on väga mürgised, surmav annus on 10–12 luuvilja. Mürgistus tekitab tugeva kõhuvalu, oksendamise ja verise väljaheite. Andke kannatanule kiiresti sütt ja toimetage ta haiglasse.

* * *

Need olid mõned ohtlikumad taimed. Kui te marju täpselt ei tunne, siis hoiduge neist parem eemale ja jälgige lapsi, et nad ahvatlevaid mammusid suhu ei pistaks.