Ujupallikestega vesihüatsint

Meie kliimas vajab toreda väljanägemisega vesihüatsint eluspüsimiseks omajagu poputamist, troopilise kliimaga piirkondades on taim aga tüütu ja raskesti tõrjutav vees kasvav umbrohi.

Harilik vesihüatsint (Eihhornia crassipes) on troopilistes veekogudes tõeline nuhtlus, mis kasvatab kinni järvi ja jõgesid ning takistab laevaliiklust. Meie karmid ja pakaselised talved teevad aga troopilisele nuhtlusele kiire lõppmängu nii, et taime eluspüsimiseks tuleb omajagu vaevagi näha.

Vesihüatsindi suured lehed on paksud, läikivad ja ovaalse kujuga. Veepeal püsib taim tänu ujupallikestele - leherootsu paksenditele. Viimased võivad olla nii ümarad kui pirnikujulised. Juured on mustjad ja vees hõljuvad ning ei ulatu veekogu põhja. Soodsates tingimustes (soe, valge ja toitaineterikas vesi) paljuneb taim tänu võsunditele kiiresti. Nii võib taim vallutada ruttu veepinna kus ta kasvab, olgu selleks siis suur kauss, akvaarium või aias olev veesilm.

Suve teisel poolel, augustis on lootust näha vesihüatsindi kauneid, kuid lühiealisi õisi. Õisikuvars võib olla kuni 30 cm pikkune ja ühes õisikus on kuni 15 helelillat v lavendlikarva õit.

Ujuv taim vajab lopsakaks kasvamiseks palju valgust ja sooja, vee temperatuur võiks jääda vahemikku +25º...+30º C, kuid lepib ka pisut jahedama veega, kuid kindlasti ei tohiks see olla oluliselt alla +15º C. Toitaineterikka vee pH võiks olla vahemikus 6,0-8,0.

Troopilist päritolu taim meie talve üle ei ela, seetõttu tuleks ta talveks sisetingimustesse, nt akvaariumisse kunstvalguse kätte tuua. Uuesti õue, mini- või päristiiki võib taime viia siis, kui sealne vee temperatuur on vähemalt +15º C.