Vaevalt et õnnestub päris nii läbi saada, et käsitsi rohimisest või kõplamisest üldse pääseks, aga enda elu on hõlpsamaks võimalik teha küll. Eelkõige siis püüda hea seista selle eest, et umbrohi ei saakski vohama hakata. Selleks tuleb maapind lihtsalt kinni katta – valguseta ei saa umbrohi kasvada ning juba tärganud taimed kolletuvad ja surevad. Hästi toimib kattena paks multšikiht, lisaks loob multšimine kultuurtaimedele soodsama kasvukeskkonna: hoiab mullas niiskust, ühtlustab temperatuuri, kaitseb tuule ja päikesekiirguse eest jms.
Bauhofi Rakvere kaupluse Aed ja Kodu osakonnajuhataja Kersti Jõe ütleb, et multšimise idee on tulnud segametsadest, kus mahalangenud lehed, okkad, oksad ja poolvarjuline keskkond on ideaalne huumusevabrik ja keskkond mikro- ja makroorganismidele.

Multšimiseks saab kasutada looduslikke materjale: niidetud muru, saepuru, puukoort, turvast, põhku, heina, mererohtu ja -adrut, liiva, kruusa, paberipuru jms, mida saab umbrohu kasvamise takistamiseks maha puistata.

Näiteks on omal käel edukalt järele proovitud maasikapeenra katmine mererohu ja -adruga – tulemuseks märgatavalt vähem tööd, aga ka puhtamad marjad, sest need ei puutu mullaga kokku. Suvel, kui köögiviljad on piisavas pikkuses, saab mererohtu ja -adrut laotada ka külviridade vahele, mis jällegi kahandab tunduvalt rohimisvaeva.

Peenestruktuurilise multšiga saab katta juba üsna miniatuurset mõõtu taimede ümbrust ja seda vähem tuleb rohida.

Mererohi ja -adru ei lähe hallitama, kuid see võib juhtuda niidetud muru ja heinaga, mistõttu ei sobi see hästi maasikate, kurkide, suvikõrvitsate jms multšimiseks, sest hallitus võib levida viljadele. Küll aga saab niidetud muru edukalt laotada puude ja põõsaste alla.
Et looduslik multš kõduneb, annab ta pidevalt toitaineid pinnasesse ja väetab taime. Reeglina tuleb looduslikku multši vähemalt aastas korra, kui mitte sagedamini uuendada.

Aednik Eva Luigas õpetas mullu „Terevisioonis” marjapõõsaste aluseid katma ajalehtedega, mille ta omakorda mullaga kattis. Ent ajalehti võib katta ka muu käepärase materjaliga, nt niidetud muruga.

Erinevad kattekangad

Ka kauplustes on pinnakatte materjale, mis umbrohu kasvu takistavad. Jõe sõnul müüakse nt peenravaipa, filterkangast, biolagunevat kilet, tekstiilmultši, samuti õhukest maasikakilet. Ka neid kasutades paranevad kultuurtaimede kasvuomadused, küll ei toimi kunstmaterjal rammu andjana.
Tekstiilmultši puhul on tegu pehme riidetaolise polüpropüleenist materjaliga, mis laotatakse peenrale ja kuhu lõigatakse istutusaugud. Tekstiilmultši eluiga on u 5–6 aastat. Sobib hästi nt maasikatele, vaarikatele.

Peenravaip on kileribadest kootud polüpropüleenkangas, mis on tekstiilmultšist tugevam, kestes 8–10 aastat. Laotatakse samuti peenrale ja kangasse lõigatakse istutusaugud.

Eriti tugev, vastupidav ja sisuliselt eluaegne on filterkangas, mida kasutatakse ka näiteks teede ja kallaste ehitusel.

Juuretõke on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimedesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse, nt kivide vahele või liiva sisse. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert.

Jõe nimetab ka polüaktiidist valmistatud biolagunevat kattekilet, mis laguneb kergesti ja sobib seetõttu hästi üheaastaste taimede kasvupinnase katmiseks.

„Alles on veel tuntud õhuke must maasikakile, kuigi selle populaarsus on vähenenud ja rohkem kasutatakse tekstiilmultši ja peenravaipa.”
Kõige otstarbekam ja lihtsam on eelloetletud kattematerjale paigaldada peenarde tegemise ajal, hiljem on seda väga keeruline teha.
Ilupeenardel kaetakse kattekangas tavaliselt dekoratiivse multšiga, nagu koorepuru, killustiku, merekivide, kergkruusa, pae- või graniidisõelmete või muu materjaliga.

„Bauhof pakub erinevate fraktsioonidega kooremultše, dekoratiivkive ja kergkruusa,” lisab Jõe.

Lisaks umbrohutõrjumisele saab pinnase katmisega oluliselt hõlbustada uudismaa tegemist, kattes pinnase paariks nädalaks musta kile või muu valgust mitte läbilaskva materjaliga. See suretab umbrohtu ja need ei ole enam nii kõvasti maa sees kinni ning kaevata on märgatavalt hõlpsam.