Uueks aiahooajaks tehke plaane talvel

Igal aednikul jääb sügisel hingele kripeldama mõni taim või kooslus, mida oma aeda veel saada sooviks. Aeg, mil igal hommikul lund lükata tuleb, on parim, et oma järgmise hooaja uutele tulijatele paika valida.

Esiteks on talvises karges õhus mõtted selged, teiseks annavad järjest suurenevate lumehunnikute asukohad aimu sellest, kuhu taimi istutada ei tasu.

Kõigepealt aga vaadake oma aeda paaril hommikul kodu eri akendest ning mõelge, kas aknast paistab see, mida seal näha soovite. Võimalik, et suvine vaade rõõmustas silma, aga talvel pole pilku kusagile kinnitada. Tasuks mõelda, ehk on just sellesse paika vaja istutada kevadel mõni puu, põõsas või püsik, mille lume alt välja jäävad osad valgel taustal silma rõõmustaksid või linde ligi meelitaksid.

Pärast seda, kui olete toas hommikukohvi juues mõned ideed üles tähendanud, tuleb riidesse panna ja õues tiir ümber maja teha. Loomulikult võib samal ajal ka käigurajad labidaga puhtaks lükata, sealjuures tasub uurida, et kuhu käsi lume lükkab. Sinna, kuhu kipuvad vallid ja mäekesed tekkima, ei tohiks puituvate okstega taimi istutada. Varem väikestest ümaratest elupuudest või õitsvatest enelatest planeeritud hekirivi tuleks sellistes kohtades asendada hoopis põõsjaks kasvavate rohttaimedega, näiteks päevakübarate, pojengide, päevaliiliate või kõigi nende kombinatsiooniga.

Tihedaks vajuv lumi võib küll tekitada olukorra, kus rohtsed püsikud tärkavad hiljem, aga kuna nende maapealsed osad talveks nagunii närbuvad ja kevadel alustavad kasvamist nullist, pole hirmu, et lumi need katki murrab. Kelgumäeks sobiva lumevalli ümbrust tuleks uurida eriti hoolikalt, et kelguteele põõsaid ja puid ei jääks.

Jälgige lemmikute radu

Valgel taustal on kenasti näha ka lemmikloomade liikumisrajad. Kui kass üle peenra kõnnib, pole sest hullu midagi, aga majavalvuri teekonnale on parem istutusalasid mitte kavandada. Sinna ei jää nagunii midagi püsivalt kasvama, kuna koerad kasutavad järjepidevalt samu radu ja tambivad pinnase nii tihedaks, et isegi muru ja võilill annavad alla. Samuti on hästi näha kohad, kuhu loomad end kergendama kipuvad – ehk on targem mõni taim uuel hooajal sellisest paigast mujale viia.

Ka inimeste käiguteed võib talvel üle vaadata, vast tasub käidavamatele kohtadele kevadel sillutis, murukivi või astekivid paigaldada. Üle muru on rohelisel ajal muidugi mõnus kõndida, aga kui käimisteedele on koormus suur, siis ilusat muru seal ei kasva ja niiskemal perioodil kipuvad need paigad poriseks minema. Ka see, kui murult talvel lumikate pealt ära lükatakse, ei mõju tema kasvule hästi.

Märkige vaatlustulemused üles

Lisaks tasub uue pilguga vaadata ronitaimede peenraid. Ehk tuleks taimedele hankida mõni edevam tugivõre, mis aiaskulptuurina silmale ilu pakuks, või piisab olemasoleva tugisüsteemi erksamaks värvimisest. Sinna külge võib riputada ka lindude söögimaja või jõulutuled.

Kui aias on sügisel istutatud puid ja põõsaid, mis veel üsna väikesed ja kipuvad lume sisse ära kaduma, tuleks ka nende juurde maasse torgata tokid, et pärast suuremat lumesadu taimed üles leiaks ning mõni teine pereliige, kes haljastuse paigutusest nii teadlik ei ole, sinna lund kuhjama ei kipuks.

Kui kena tiir aias on tehtud, tasub vaatlustulemused üles märkida, et need kevadeks meelest ära ei läheks. Kasutada võib lihtsalt kaustikut, aga võib märkida ka joonisele. Selle aluseks on mugav kasutada maa-ameti rakenduse X-GIS ortofotot.

Oma aia leiate rakendusest katastriüksuse numbri või aadressi järgi. Kui soovitud ala ära märgite, saate selle välja printida. Ja siis võib tassi sooja joogi kõrval taas oma unistuste aeda looma hakata – just nii, et endal oleks vähem tööd ja kõikidel aiaasukatel hea olla.