Väärt omadustega nonipuu
India nonipuu (Morinda citrifolia) on kuni 6 m kõrgune puu madaraliste (Rubiaceae) sugukonnast, kes on levinud Kagu-Aasias, Indias ja Vaikse ookeani saartel. Nonipuu kasvab nii varjulistes metsades kui ka avatud kivistel või liivastel kaldapealsetel. Perekonna ladinakeelne nimetus Morinda tuleneb sõnadest morus ja indicus, mis viitavad viljade sarnasusele valge mooruspuu viljadega ja Indiale. Liigi epiteet citrifolia tuleneb nonipuu lehede sarnasusest sidrunipuu lehtedega.
Taime lehed on erkrohelised, kuni 25 cm pikkused, õied väikesed valged, millest arenevad kollakad, 4−7 cm pikkused ovaalsed seemnerohked koguviljad. Seemned on varustatud õhupõiekestega, mille abil nad võivad kuude viisi merel hulpida.
Viljakandvusikka jõuab nonipuu poolteiseaastaselt. Küpsed viljad hästi ei lõhna, mistõttu taime tuntakse ka nimetustega cheese ftruit või vomit fruit.
Nonipuu laialdasele tuntusele viitab fakt, et taimel on eri keeltes üle 70 nimetuse. Malaisias tuntakse teda nimega Mengkudu, Edela-Aasias Nhau, Samoas ja Tongal Nonu, Tahitil Nono. Peamiselt aga teatakse nonipuud kogu maailmas tema havaikeelse nimetusega noni.
See taim on kohaliku kultuuri lahutamatu osa, teda ülistatakse arvukates legendides ja rahvalugudes. Polüneesias usutakse, et nonipuu on jumalate kingitus ja temasse suhtutakse sügava austusega.
Nonipuul on oluline koht ka Hawaii, Tahiti ja Tonga mütoloogias. Üks Tongal ja Hawaiil levinud legend jutustab sellest, kuidas surmajumalanna tappis pooljumala Maui. Maui aga äratati taas ellu püha tseremoonia käigus, kui tema kehale laotati nonipuu lehed.
Nonipuud on kohalike seas alati seostatud vulkaanijumalanna Pelega. Sellega haakub ka legend, mis räägib, kuidas hävitav laava voolas Hawaii saarele. Äkki aga ilmus nähtavale Pele ja muutis põletava laava suunda, et päästa saarel kasvav vana nonipuu.
Ehitusmaterjaliks ja ravimiks
Nonipuu on läbi aegade olnud oluline toiduandja, temalt on saadud ehitusmaterjali ja ravimeid. Teda on kutsutud ka pühaks ‘kanuu taimeks’, kuna tema puidust saab valmistada häid kanuusid.
Läbi aegade on nonipuud hinnatud vägeva ravimtaimena, keda on kasutatud laialdasemalt kui ühtki teist taime kogu maailmas. Ülestähendusi nonipuu kasutamise kohta ravimtaimena leidub juba India ajurveda meditsiinis. Muistsetes India pühakirjades vedades nimetatakse püha nonipuud nimega Ashyaka, mis tähendab sanskriti keeles pikka eluiga. Talle omistati tasakaalustavat toimet nii keha kui hinge tasandil.
1700. aastate lõpus jõudsid India ookeani saartele ka eurooplased. Inglise matemaatik ja meresõitja kapten James Cook kirjutas oma päevaraamatusse sellest, kuidas kohalikud saarte elanikud nonipuud kasutasid.
Teise maailmasõja päevil õpetati Ameerika sõjamehi kasutama nonipuud krampide vastu ja jõuvarude säilitamiseks.
Varajastel 90ndatel jõudsid kuuldused imepärasest taimest Inglise toitumisteadlase John Wads-
worthi kõrvu. Tahitil avastas ta viljade võimsad antioksüdeerivad omadused ja töötas välja nonimahla retsepti, millest sai alguse selle taime uus elu läänemaailmas.
Teadlased on nonipuud uurinud ja avastanud, et nonimahl töötab raku tasandil ja mõjutab inimorganismi pea iga süsteemi, mistõttu on nonist viimastel aastakümnetel saanud populaarne tervisetoit.
Populaarne tervisetoit
Tooreid vilju kasutatakse karri jt maitseainesegude koostises. Küpsete viljade mahla lisatakse kastmetele ja marinaadidele. Süüakse ka india nonipuu noori lehti.
Nonipuu abil on ravitud südamehäireid, suhkruhaigust, kõrgvererõhktõbe, liigesepõletikke ja vanadusvaevusi. Nonipuust on otsitud leevendust malaaria, kollatõve, kõhukinnisuse, düsenteeria, tuberkuloosi ja sooleparasiitide vastu. Samuti parandab ta seedimist, leevendab valu ja põletikke ning aitab unehäirete ja meeleolulanguse korral. Välispidiselt kasutatakse reuma, luuvalu, haavandite ja igemepõletike korral.
Praeguseks tegeleb nonipreparaatide äriga üle 300 firma ning sellest on saanud Prantsuse Polüneesia peamine ekspordiallikas.
