Eelkõige kuivatage seeni, mida muudmoodi hoidistada ei saa. Näiteks pole rikkalikust sirmikusaagist eriti palju rõõmu, kui see tuleb ühe korraga ära tarvitada. Meele teeb heaks aga teadmine, et parajasti üleliigsed sirmikud võib ära kuivatada. Liiga kuivad seened pudenevad koost, kuid neist saab teha pulbri.

Kuivatamiseks kõlbavad ka puravikud, tatikud, kukeseened, riisikad ja hobuheinikud, samuti šampinjonid, pilvikud ja põdramokad.

Tänapäeval on paljudes majapidamistes köögiviljakuivatid, kuid kuivatada saab ka nii nagu vanasti – restil, plaadil või nööril.

Restil või plaadil

Alusel kuivatamiseks laduge seened, kübar alaspidi, paberiga kaetud plaadile, nii et need üksteist ei puutu. Kuivamist saate kiirendada seeni liistakuteks lõigates.

Algul kuivatage 40–50° juures 3–4 tundi. Kui seened on närbunud, tõstke temperatuuri 70–80 kraadini. Liiga kuumas hakkavad seened kuivamise asemel küpsema. Hästi mõjub vahepealne jahtumine toatemperatuurini.

Plaadil kulub seente kuivatamiseks kuni kolm päeva. Kui vaja, kuivatage neid hiljem veel 55–65° juures. Üle 95° kuumust rikub maitse.

Nööril

Lükkige seened nöörile hõredalt, jättes paraja õhuvahe. Väljas kuivatades arvestage, et aeglaselt kulgeval protsessil võivad seened roiskuma, hallitama ja/või ussitama minna. Kindlam on kuivatada hästi ventileeritava sauna lae all. Hea koht on ka pliidi soemüüril, kuid siis peate valvama, et seened liiga suures kuumuses kõrbema ei hakkaks.

Kuivatatud seeni hoidke kuivas jahedas (8–10°) ruumis õhukindlalt suletud klaaspurgis. Eri seeneliigid pange omaette purki.

Kuivatatud seened võib ka talveks riidekotiga soemüüri tagaküljele kinnitada, kuhu pliidilt kerkiv aur ei ulatu.