Dekoratiivsed lehed, varjulembus ja vähenõudlikkus on põhjused, miks hostad on ka populaarsed püsikud kalmistutel. Hosta lehed on hea materjal ka lillekimpudes ja lilleseadetes.

Millega arvestada hostade kasvatamisel:
  • Ilusamad ja uhkemad on hostad pisut varjulisemas kasvukohas ning puude ja põõsaste all. Lagedal ja päikselisel kasvukohal saavad nad küll hakkama, kui mullas on piisavalt niiskust, kuid kõrvetav päike pleegitab lehti ja võib põhjustada päikesepõletust, mille tulemusena on lehedel inetud pruunid plekid-laigud.

  • Päikseline ja kuiva ning lahja mullaga kasvukoht hostale ei meeldi. Lisaks päikesekahjustusele on kuivas kohas kasvanud taimed kidurad, väikesed on nii lehed kui õisikuvars.

  • Kasvukoha muld võiks olla küll vett hästiläbilaskev, kuid huumus ja toitaineterikas. Kuna hosta juurestik kipub aja jooksul paljastuma, siis on hea taime kevadel või sügisel sõelutud kompostimullaga multšida. Kompostimuld katab juured ja on ühtlasi väetise eest.

  • Kevadel võib taimeümbrust väetada ka mõne kompleksväetisega. Kuid väetamisega ei maksa liialdada, lopsakad ja õrnad lehed muutuvad eriti ahvatlevaiks tigudele.

  • Poolvarjulisel kasvukohal saab hosta hakkama ka kastmiseta. Kuid kui on põuane suvi või kasvab taim päikselisel kasvukohal tuleks taime siiski kasta. Ilmselgest kuivusest annavad tunnistust ka longus lehed.

  • Hosta võib ümberistutamiseta ja korraliku hoolduse korral ühel kohal kasvada pikki aastaid. Kuid kui tekib vajadus taime uuendada või paljundada on selleks parim aeg mai lõpp-juuni algus.

  • Hostad on võrdlemisi talvekindlad ning nende spetsiaalne katmine pole vajalik. Kuid sügisel mahavarisenud puulehed võib jätta taimelt riisumata – nad pakuvad talvekatet ja rikastavad kõdunedes mulda toitainetega. Ka pole sügisel hosta lehti vaja maha lõigata, need kõdunevad talve jooksul.

  • Vaatamata heale talvekindlusele on hostad kevadel hilised „ärkajad“. Et nende kasvukoht kevadel liiga tühi poleks, võib vahetusse lähedusse istutada varakevadisi sibulilli, priimulaid jm taimi.