Vaata, milline aed võitis kaks aastat tagasi Eesti kauneima maakodu konkursi aia kategoorias
Õhus hõljub ebajasmiinide joovastavalt magus lõhn.
Maila ja Endel Hõimul on Rakveres oma maja ja kena aiake, ometigi tekkis neil 13 aastat tagasi soov olla merele lähemal ja veeta suved keset loodust. Sobiva paiga leidsid nad Soome lahe kaldal Mahu külas, kodulinnast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel.
Hõimude suvekoduks sai vana talukoht – Leegi talu, mis ostuhetkel oli üsna armetus seisus. Maja ümber kasvasid vaid ohakad ja kreegivõsa. Elamine tehti korda ning maja juurde rajati mõned lillepeenrad, et oleks ilusam olla. Istutati esimesed ilupuud ja -põõsad. Ümbrus hakkas ilmet võtma ja see lisas indu.
Maila meenutab: “Kolmandal aastal tekkis juba hasart aia rajamisega edasi minna. Esialgu puudus muidugi igasugune plaan, kujundusele hakkasime mõtlema hiljem.”
Maakodu külaskäik juuli algul sattus väga heale ajale. Paljud kõrged ilupõõsad olid tippõitsengus ning lopsakas taimedžungel oma värvirohkuse ja liigirikkuse, vahvate vormi pügatud võrade, hoogsate hekkide, varjuliste aiateede, põnevate sopikeste, suvelilleanumate, ronitaimeväravate ja mõnusate puhkenurkadega tekitas tunde, justkui oleksime sattunud hoopis Inglismaale, mille mahedas kliimas kõik lokkab ja rikkalikult õitseb.
Mingi nipiga on Maila ja Endel suutnud seda teha ka meie tuulisel põhjarannikul. Ligi
4000 m² suuruse aia on nad kujundanud ise oma soovide ja maitse järgi. Kindlasti on palju inspiratsiooni andnud ka rohked aiareisid. Aastatega on nad läbi käinud kogu Euroopa ning põnevaid aedu on imetletud teistelgi mandritel.
Tere tulemast!
Läbi eesaia kulgeb lai tee, mis meelitab tahapoole astuma. Ühel pool ääristab seda jaapani enelate madal hekk, teisel pool on värvikas lillepeenar. Selle keskel kõrguvad oliivirohelised postamendid, mis on toeks elulõngadele ja lillhernestele.
Tee lõpeb kõrge roosiväravaga, millel olev tervitus “Tere tulemast!” tekitab hea tunde teekonda jätkata. Mõlemale poole väravat on istutatud leekivpunane roniroos ‘Flammentanz’. Kui põõsad aastate pärast suureks kasvavad ja väravat katavad, on siit eriti uhke läbi astuda.
Jõuame aia keskel olevale suurele muruplatsile. Mailal ja Endlil on kuus lapselast, kellel on siin ruumi hullata.
Muruväljakut ääristab ühes servas pikk kollaselehiste hostade hekk, mille taha jääb värvikirev kooslus püsililledest ja puudest-põõsastest. Peale õite lisavad värve ka punaste ja kollaste lehtedega puud-põõsad: lodjap-põisenelad, vahtrad, õunapuud, leedrid, ebajasmiinid.
Lopsakas kollane hostahekk kordub siduva motiivina muljalgi aias. Nutikas leid peenarde raamimiseks!
Eksootilisematest liikidest näitab Endel meile tulbipuud ja trompetipuud. Kümneaastane kreeka pähklipuu rõõmustas tänavu pererahvast esimest korda pähklitega. Näeme ka väikest õitsvat virgiinia lumepuud, mille õied koosnevad justkui peenikestest narmastest. Vaimustavalt kaunis on roosade õhuliste õiekobaratega kolkviitsia.
Vahvad vormid
Aias ringi käies jääb silma vahvaid vormi lõigatud puid. See on Endli looming. Haralisest ploomipuust ehk alõtšast tegi ta suure ümmarguse palli, mis seisab tüve otsas. Ühest pärnast sai samuti pall, teisest aga vihmavari.
Eesaias disainis Endel läikivast tuhkpuust risttahukad, mis üksteise kõrval seistes moodustavad huvitava geomeetrilise aiaelemendi.
Metsast toodud männist sai aga “pallikestega” aiabonsai. Endel: “Otsisin ilusat jändrikku mändi, mis aeda kaunistaks. Silma jäi üks, mida põdrad olid juba kujundanud. Tõin ta koju ja kujundasin aiakääridega edasi.”
Teoksil on ka mägimänni-projekt: eesmärk on kasvatada neist eesaias põhjatuule eest kaitsev tihe massiiv. Selle saavutamiseks tuleb igal suvel noori kasve tublisti tagasi näpistada.
Mais-juunis toovad aeda säravaid värve heitlehised ja igihaljad rododendronid. Hiljuti armus peremees Inglismaal käies aga nii põhjalikult rododesse, et rajas juurde veel ühe rodonurga, kuhu istutas 30 taime. Istikud tõi ta Lätist Babite rodopargist. Rodode sekka pani ka hortensiaid, et õisi oleks suve teiselgi poolel.
Värvikaid ilupeenraid tasakaalustab aia põhjapoolses servas rahulik pargiala, kus kasvavad eri liiki leht- ja okaspuud. Park kaitseb merelt puhuva tuule eest, lisaks sirgub krundi serval tuulekaitseks kaherealine kuusehekk.
Lillepottide laulukoor
Lillepeenardesse on Maila püüdnud leida ikka midagi erilisemat: silma jääb näiteks purpurse õisikuga vene ussikeel ja neoonroosade õitega hall käokann. Et säravaid värve oleks lühikese suve jooksul aias rohkem, on perenaine sättinud kõikjale ka anumaid suvelilledega.
Eriti vahva kompositsioon on maja ees, kus seisab kobaras mitu rida ilupottides pelargoone, petuuniaid, kaksikkannuseid ja raudürte. Puna-roosa värvilaik lausa nuumab silma. “Siin löön ma massiga,” muheleb perenaine.
Aias on palju mõnusaid pinke, kus istuda ja vaateid nautida. Suure muruplatsi ääres on puitterrassiga grillinurk ja aiaköök, tobiväädi alla mattunud palkidest lehtlasse armastavad aga varjuda lapsed.
Mõnusat meeleolu loob aias pikk, ligi 30meetrine kivisängis voolav ojake. Vulina tekitamiseks ehitati talle kuus astangut. Aia lõpus suubub oja väikesesse tiiki, mille kohal olevalt sillalt on samuti tore aiavaateid nautida. Teises aiatiigis kasvavad vesiroosid.
Maila ütleb, et kui ta varem vaatas köögiaknast välja aeda ja mõttes seda disainis, siis nüüd enam kaugele ei näe, kuna müür on ette kasvanud. Aastate jooksul on saanud lagedast krundist lopsakas džungel.
Krundi pinnaseks on endine merepõhi: mulda on üksnes kümmekond sentimeetrit, siis algab liiv ja kivid. Põhjus, miks taimed siin mereäärsel kehval maal hästi kasvavad, on lihtne: igal kevadel saavad nad kosutuseks kõdusõnnikut. Küllap tunnevad nad end hästi ka seetõttu, et hekkide ja kõrgete puudega kaitstud aias on kujunemas soodne mikrokliima.
Tarbeaeda pole, aga Maila tunnistab, et ta on tillid ja salatid peitnud ära ilutaimede vahele. Sel aastal võtsid nad kasutusse ka peenrakastid, kuhu külvasid redist ja maitserohelist. Aednikke pole pere palganud – Maila ja Endel saavad kõik tööd kahekesi tehtud.
Õhtul süütavad nad aiavalgustuse ja tunnevad tehtust rõõmu. Eriti kaunid on hämaras aias tulukestes ronitaimeväravad.
