"Mul on plaanis sellel aastal pildistada seda puud samast kohast kevadel pärast katte eemaldamist, suvel kui õitseb, siis kui viljad moodustuvad, samuti enne saagikoristust," räägib mees, "ja seeria nimeks panen Ühe virsiku aasta Eestis."

Toivo virsikupuu sordiks on neli aastat vana 'Sotsnõi', mis on juba kandnud kolm aastat. "Kuna puu igal aastal kasvab, siis saagi hulk suureneb pidevalt. Eelmine aasta oli kehv, viljad valmisid alles septembris," ütleb ta, "tavaliselt juhtub see ikka augustis."

Katsetamine virsikupuuga

Tänu pidevale sordiaretus- ja teadustööle ning aiandushuviliste agarusele on Eestis kasvatatavate puuviljade sortiment viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt laienenud.

Koduaedades kasvatatakse laialdaselt "võõraid" kultuure, näiteks viinamarju ja mureleid, mis annavad ka üpris head saaki.

Viimastel aastatel on muutunud populaarseks ka virsikupuudega katsetamine: uurimused näitavad, et õige kasvukoha leidmisel ei ole kodused virsikud ka meie tingimustes sugugi võimatud.

Virsikupuu (Prunus persica) pärineb Hiinast, kus teda kasvatati juba 4000 aastat tagasi. Looduslikult kasvades ulatub puu kõrgus kuni 8 meetrini, kuid meil sõltub see pookealuse kasvuiseloomust ja aedniku osavusest puu vormishoidmisel.

Virsikupuu on viljapuude seas üks varasema viljakandeaja algusega. Korraliku saagi saab puult korjata hiljemalt viiendal aastal pärast püsivale kasvukohale istutamist.

Virsikupuu eluiga on sarnane ploomile ja jääb 20 aasta juurde. Kasvukoha valimisel tuleb arvestada puu külmakartlikkusega ning valida päikesepaisteline, tuulte eest varjatud asukoht.

Meile kõige lähemal tegelevad virsikupuu katsetustega lätlased, kes on aretanud sordi 'Maira', mida ka Eestis leidub. Täiendust meie kliimasse on leitud veel näiteks Ukrainast.

Sort 'Dneprovski' pärineb Ukrainast. Viljad on keskmise suurusega, valmivad augusti algul. Viljaliha on väga magus ja mahlane, vilja päikesepoolne põsk värvub täielikult punaseks. Viljad näevad kaunid ning ahvatlevad välja, puu on haiguskindel ja suhteliselt külmakindel.

'Sotsnõi' on samuti aretatud Ukrainas. Viljad suuremad, kui eelmisel sordil, ümmargused ning kõvemad. Sobivad töötelemiseks. Viljaliha kollane, mahlane, aromaatne, väga maitsev.
Virsikupuu talvekorteris