Vaata vaid! Keila linnas on õitevahus kirsiallee
Jälle on käes aeg neid hurmavaid õisi ahhetades silmitseda, nii mõnelegi linlasele tuleb näole naeratus. Nii vähe ongi õnneks vaja!
"Jaapani kirsipuu sort 'Accolade' on Keilas hästi vastu pidanud, kuid Põltsamaal ellu ei jäänud," sõnab Keila linnaaednik Inge Angerjas, "jahedal ja vihmasel perioodil saaksid linlased nende õiteilu kauem imetleda, kuid soojad ilmad lühendavad õitsemise aega märgatavalt."
Õitsev kirsiallee rõõmustab linlasi juba 2009. aastast.
Aedniku kuldsed käed
Esimesed lilled, mis Keilas õide puhkevad, on krookused. Praegu on keskväljakul ja -pargis end avama sättinud tulbid, siin-seal ongi nad õide puhkenud. Anumates kasvavad hüatsindid.
Suvelilled vahetavad kevadlilled välja jaanipäevaks, anumates leiavad koha kalevikepp, lihtõieline pelargoon, petuunia jt.
„Iga linlase jaoks on oma lill. Vahel tundub, et ka iga varese jaoks. Ma ei jõua ära imestada, kui aplalt nad krookuste õielehti nokivad – vajadus värske värvilise salati järele on neilgi. Ja mõnelt poolt kaovad ka krookusesibulad," jutustas Inge Angerjas Keila lehes.
Praegu on ehk tulpe nii palju, märgib aednik.
Linnaaednik kasutab lillede valikul tihti Keila linna lipuvärve, milleks on valge ja sinine.
Kaunis Keila
Esimesi muutused linnapildis hakkasid silma juba 2009. aasta kevadel - krookuselaigud linna sissesõidul Luha tänaval, tulbipeenrad Keskpargis, roosiõites ringliiklused ja sissesõiduteed ääristav kevadises õiteilus kirsiallee.
Lisandusid aastaringsed lillekonteinerid südalinnas, linna sissesõidul ning küünaldega dekoreeritud kesklinn talviste pühade ajal.
2009. aastal sai Keila linn kauneimaks Eesti omavalitsuseks. Lisaks tootmiskülale ja uuele Loodeosa elamurajoonile leidis Eesti Vabariigi Presidendi poolt äramärkimist nägusamaks muutunud linnasüda: Keskväljak, park ja kirikuplats.
2014. aastal sai Inge Angerjas Keila linna teenetemärgi oma panuse eest Keila kaunimaks muutmisel.
