Metaldehüüdi sisaldavad teotõrjegraanulid on inimestele ja loomadele mürgised allaneelamisel, lindudel ja loomadel tekitab mürgistusnähtusid ka tõrje tagajärjel liikumatult lebama jäänud ning surnud limuste söömine.

Seetõttu on mõistlik kasutada loodussõbralikumaid võtteid, mis on limuste arvukuse vaoshoidmiseks samuti tõhusad.

Tegutse targalt

- Kõige kasulikum on luua tigude ja nälkjate looduslikele vaenlastele aias head elutingimused. Limused on oluline toit siilidele, konnadele (eriti kärnkonnadele) ja mitmetele laululindudele (rästad jt).

- Tigude ringiliikumist soodustab aia õhtune kastmine. Seetõttu on parem kasta varahommikul

- Mulla hoolikas harimine kevadel vähendab tigude hulka tunduvalt. Selleks tööks sobib eriti hästi soe päikeseline ilm – siis on teod mulla pinnal või selle ülemistes kihtides. Mulda liigutades satuvad teod ja nende munad röövtoiduliste ja ka kuiva kätte, munad on aga läbikuivamise suhtes eriti tundlikud.

- Munemiseks meeldib tigudele raske, niiske ja happeline muld. Sõmera liiva lisamine muudab mulla struktuuri vähem meeldivaks. Mulla lupjamine aitab samuti tigude arvukust vähendada.

- Eemaldage kaitsmist vajavate taimede lähikonnast tigude peidukohad: lauajupid, kivid, praht, kuivanud lehed, umbrohi jm. Just viimased on sageli tigude meelistoit ja varjupaik. Heaks peidukohaks on ka pinda katvad taimed.

Turvaribad ja -multšid

- Puistake ohustatud taimede ümber teralist materjali: jämedat liiva, kruusa, männiokkaid, kohvipaksu, puupuru, tuhka, kiviklibu, purustatud munakoorte või teokarpide puru jms. Tigu ei saa neist üle roomata, kuna teravad osakesed vigastavad lihaselist jalga. Tõke takistab tigude liikumist ning paneb nad suunduma kergemini kättesaadavate toiduallikate juurde.

- Saepuru kasutamisel olge ettevaatlik, sest see seob lagunemisel mullas olevat lämmastikku.

- Ülalnimetatud turvaribasid tuleb pidevalt hooldada ja uuendada, sest materjali võib minema puhuda tuul ja leotada vihm. Neist võib läbi kasvada rohi, mis saab tigudele ülekäigusillaks.

- Asetage peenarde ümber ja vahekäikudesse värsket mereadru. See mõjub muidugi vaid niikaua, kuni vihm või kastmine soola adru seest välja uhub.

- Tigusid peletab taimede ümber laotatud koirohu, soolikarohu, sidrunmelissi, müntide, üheksavägise ja rosmariini lehtede multš, samuti kuuse- või männiokkad. Teod väldivad ka tammelehtedest pinnakatet.

- Häid tulemusi on saadud kuivatatud ja purustatud orasheina juurtega, puistake seda ribana ümber taimede. Mööda teravat orasheinapuru teod ei roni. Orasheinaga olge siiski ettevaatlik, kuna vihmaga leostuvad sellest mulda taimekasvu pärssivaid ained. Paigutage orasheinatõke taimest kaugemale ja mitte üle 1 cm paksuse kihina.

Peletavad leotised

- Taimi ümbritsevat mullapinda võib pritsida orasheina- või koirohuteega. Selle valmistamiseks valage taimedele kuum vesi ja jätke 24 tunniks seisma.

- Võib teha ka tubakaleotist, kuid selle rohke kasutamine mõjub halvasti mullamikroobidele.

Peletus- ja lõksutaimed

- Kasvatage taimi, mis peletavad tigusid eemale. Tigudele ei meeldi bergeeniad, iirised, kurekellad, kurerehad, gladioolid, mündid, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, küüslauk, porrulauk, soolikarohi, rosmariin.

- Tigude lõksupüüdmiseks kasvatage kaitsmist vajavate taimede lähikonnas limuste lemmikuid, milleni jõudmiseks võtavad nad ette pikki rännakuid: hostasid, mädarõigast, saialilli, tsinniaid, peiulilli, põlduba. Tekitage samasse peidupaigad, mille alt on lihtne kahjutekitajad ära korjata.

Allikas: www.loomakaitse.ee