Väetamata puu noored viljad võivad maha variseda

Aidake! Kirsid ja ploomid õitsevad igal aastal, aga külge ei jää peaaegu üldse. Moodustuvad küll väikesed viljad, kuid vähe aja pärast hakkavad mitmesuguses suuruses valmimata kirsid ja ploomid maha kukkuma.

Vastab VÄINO PALLUM

Noorte viljade varisemist põhjustab mitme ebasobiva mõjuri koostoime: järskude temperatuurimuutustega ilmad puude õitsemise ajal ja viljade kasvu algul ning mulla ajutine liigkuivus. Peale selle võib olla häireid mikroelementide ja fosfori omastamisel, kuna mullareaktsioon on kas liiga happeline või liiga leeliseline.

Leeliselises ehk lubjarikkas mullas on takistatud boori, vase ja mangaani kättesaamine.

Mulla liigne happelisus häirib fosfori omastamist. Tegu võib olla ka ühe või enama mikroelemendi otsese puudusega.

Kõige õigem, kui lasete määrata oma aiamulla pH. Tulemuste selgumisel kasutage lubjarikka mulla korral happelisi väetisi, happelisele mullale aga andke mõnda lubiväetist.

Üldine soovitus: väetage viljapuid mõne kõiki toiteelemente sisaldava mineraalse täisväetisega.

Puude võraalused multšige kompostiga, et säilitada kevadist niiskust, vältimaks pinnase ajutist läbikuivamist.

TASUB TEADA

- Happelise reaktsiooniga väetised

Ammooniumsulfaat on reaktsioonilt happeline, tema mõju aeglane ja ta ei ole kergesti mullast välja uhutav. Mullaga segatult ei lendu kergesti ka lämmastik.

Superfosfaadid mõjuvad mulla reaktsioonile hapestavalt.

- Leeliselise reaktsiooniga väetised

Naatriumnitraat ehk naatriumsalpeeter on leeliselise toimega, mõjub kiiresti, aga uhutakse kergesti mullast välja. Kasutatakse vesilahusena pealtväetiseks, kui on vaja turgutada kasvus maha jäänud ja kahjustatud taimi.

Kaltsiumnitraat ehk lubisalpeeter on mulla suhtes leeliselise reaktsiooniga ning sobib happelisele mullale.

Puutuhk on koduaedades kõige levinum lubiväetis.

Kerged liivakad mullad vajavad lubiväetisi vähem, rasked savikad mullad rohkem.

Happelistele muldadele antud lubiväetiste mõju kestab aastaid, eriti kui kasutatakse ka komposti, millele on lisatud tuhka.

Lupja sisaldavate ainetega neutraliseeritud happelised mullad võivad aastate jooksul siiski uuesti happeliseks muutuda, kui väetiste omadusi tähele ei panda.

Hoiduda tuleb ka muldade ülelupjamisest, et nad liiga leeliseliseks ei muutuks.

Pärast lubiväetisi soovitatakse kasutada ka boorväetist, eriti seal, kus on kasutatud rohkesti puutuhka.

- Toimelt neutraalsed väetised

 Fosforiidijahu ja kaaliumväetiste mõju mullareaktsioonile on neutraalne.