Vähenõudlikud floksid kaunistavad sügisaeda
Aed-leeklilled ehk floksid (Phlox paniculata), armastatud talulilled on populaarsed tänapäevalgi. Nende kasvatamine pole keeruline – hakkama saavad ka algajad aednikud.
Floksid on vähenõudlikud ja sobivad suurepäraselt kasvama ka veidi varjulisemasse ja niiskemasse kasvukohta. Nad on head värviandjad roheliste hekkide, ilmetute kiviseinete, igavate aedade ja muidu varjamist vajavate ehitiste ääres. Õitsemine jääb suve teise poolde ja värviline õieilu kestab esimeste öökülmadeni.
Vanemaid flokse oleks mõistlik ümber istutada ja jagada umbes 7 aasta järel. Kui ümberistutamist ei saa ette võtta, võib väga tiheda seisuga taimedel välja lõigata nõrgad ja peenikesed võrsed. Samuti tuleks floksipuhmaste ümbrust aeg-ajalt kobestada, paljaks jäänud juurekaeltele tuua täiteks head sõelutud kompostmulda.
Flokse on kõige kergem paljundada puhmiku jagamise teel kas varakevadel või sügisel. Sügisesel paljundamisel lõigatakse varred kolmveerandi ulatuses tagasi. Sõltuvalt puhmiku suurusest see kas poolitatakse või lõigatakse labidaga välja vaid veerand puhmast.
Allesjäänud tühimik täidetakse sõelutud kompostmullaga, vajutatakse kinni ja kastetakse. Floksid tuleks istutada nii, et kasvupungad jääksid mullas umbes 4cm sügavusele. Kui istutatakse liiga kõrgele, võib taime juurekael saada kahjustatud päikesest, samuti võib külm talv liiga teha.
Taimevarred koguvad talvel lund ja aitavad seega vähendada võimalikke
külmakahjustusi. Ka võib floksid katta talveks kuuseokstega.