Eesti ploomisortide aretaja Artur Jaama andmeil on kõnealune sort olnud ka Polli katseaias küllaldaselt saagikas – vilju saadi keskmiselt 30 kilogrammi puu kohta. Seda, et täiskasvanud taim tõepoolest vähemalt nii palju vilju kannab, tõestavad mitmed sordikatsed. Ka minu enda aias olen sellelt puult ikka üle 30 kilo vilju korjanud.

1994. aastal hakkasin Raadil oma aiamaal ploomiistikuid paljundades vaikselt puukooliga pihta. Neli aastat hiljem tõin Rõhu katseaiast endale silmastamiseks kahe ploomisordi oksi. Valikusse jäid tookord ‘Liisu’ ja ‘Skoroplodnaja’. Aastal 2000 istutasin aeda lausa 20 ploomiistikut, teiste seas ka ‘Skoroplodnaja’.

Viljad juba varakult

Teisel aastal pärast istutamist puu juba õitses ja sain ka esimesed viljad. Kokkuvõtlikult võib öelda, et see ploomipuu hakkab kandma väga varakult ja vastupidiselt paljudele teistele sortidele on ta igal aastal saagikas. ‘Skoroplodnaja’ viljad seisavad puul hästi, seega on parim neid korjata järk-järgult.

Ploomide maitse kohta ütleb nii mõndagi üks huvitav seik. Nimelt kaevati ühel aastal minu aiast täiskasvanud ja viljakandeeas ‘Skoroplodnaja’ puu koos mitmemeetrise mullapalliga välja ning viidi ära. Ilmselt oli teo toimepanija neid ploome varemgi korduvalt proovinud ja soovis just seda puud endale. Siiani imestan, kuidas ta nii suure ja raske taime teisaldamisega toime tuli.

‘Skoroplodnaja’ viljad on enamasti ümmargused, madala vaoga. Vili on ilus oranžikas või säravpunane. Osa vilju, mis asuvad võra sees ja on otsese päikese eest varjatud, värvuvad tagasihoidli- kumalt.

Selle sordi ploomid on omapärase, selgelt äratuntava magusa maitsega ja väga mahlased. Viljadele on omane ka kaugele tuntav meeldiv aroom.

Sobib ka kompotiks

Ploomi luuseeme on lahtine ja väike, seetõttu sobib ta väga hästi nii laua- kui ka kompotiploomiks. Viljad on lihtsasti transporditavad, oma ahvatleva välimuse tõttu sobivad hästi ka kaubandusse. Neid ostetakse alati meeleldi, kusjuures need ploomid pole ju ainult ilusad vaadata, vaid on degusteerimistel hinnatud tihti maksimumilähedaste hinnetega.

Puu õitseb tavapäraselt teistest ploomidest varem, seega peab ta olema mingil määral isetolmlev. Abi võiks talle olla sellistest sortidest, kelle õitseaeg on väga varane ning langeb tema omaga kokku.

Puu ise on tugeva kasvuga, lehed lopsakad ja sügavrohelised. Tema positiivne omadus on kindlasti talvekindlus – ka meie karmid talved elab ta enamasti suuremate kahjustusteta üle.

Olgugi et tegu on vana ja praegusel hetkel küllaltki vähetuntud sordiga, soovitaksin teda oma koduaias võimalusel kindlasti kasvatada. Selle ploomisordi suurepärased omadused kaaluvad üles nii mõnegi moodsa ja laialt levinud sordi võimalikud vead.