Väike ime: trompetipuu pidas karmi talve vastu
Mu enda juhtmõte on, et tuleb võimalikult laial rindel mässata, küll siis mõni liik end ehk ikka õigustab.
Viimane talv oli väga halb okaspuudele ja üldse igihaljastele tegelastele. Seevastu paljud heitlehised põõsad-puud isegi ei köhinud va vastiku talve peale.
Mitmest üllatajast tahan siinkohal välja tuua vaid hariliku trompetipuu (Catalpa bignonioides). Mu esmatutvus selle troopiliselt mõjuva eksoodiga jääb kuueteistkümne aasta taha, kui Riia botaanikaaias viljuvate magnooliate ja kastanipuude kõrval tervitas ka lopsakalehine trompetipuu, kel septembri lõpus olid ehteks ülipeened pikad-pikad kaunad. Nojah, vist olla trompetipuu viljade korrektne nimetus kupar, aga see selleks. Korjasin toona ühe kauna-kupra kaasa, ent seemned olid veel toored ja ei idanenud. Misjärel jäi trompetipuu minu jaoks aastateks üsna unustusehõlma.
Vahel Nurga puukoolis käies jäi pilk pidama trompetipuude istikutele, ent ikka ja jälle tundus mõnigi muu puuhakatis põnevam. Pealegi pani harilikus trompetipuus kahtlema tema väga lõunamaine päritolu. Algselt oli ta looduslikult levinud Florida, Georgia, Alabama, Mississipi ja Louisiana osariigis, nüüdseks on siiski metsistunud ka laiemalt USA idaosas.
Kuid mullu lõpuks tema nii läks, et üle kolme jala kõrguse trompetipuu vitsa ma soetasin, soodsa 70-kroonise hinnaga. Suskasin ta kodus teiste Põhja-Ameerika idaosa puude nagu soosekvoia, tulbipuu ja varimagnoolia naabrusesse maha. Ma ei oska öelda miks, aga millegipärast mul temasse suurt usku polnud. Ütleb muuseas Urmas Rohtki oma “Lehtpuudes”, et harilikku trompetipuud on Eestis proovitud avamaal kasvatada, kuid tugevasti tagasi külmunud; ja et lootust liigi kasvatamiseks on rohkem läänesaartel, kui üldse…
Aga vahel juhtub siiski imesid. Läinud talv kostitas siin Süda-Hiiumaal pidevate 25-kraadiste pakastega, nõlva all (kus lumest turritas välja kitse poolt pisut lühemaks ampsatud ladvaga trompetipuuvits) oli kindlasti veel mitu kraadi külmemgi. Kuid kõige kiuste hakkas maikuus läinud aasta ladvavõrsest mingeid kahtlaseid asjandusi punnitama. Pungad! Jah, talv ei hävitanud ära isegi eelmise aasta võrseid! Kui sellise talve üle elamine pole paljulubav, siis mis veel? Võibolla on meil siiski kord täiesti võimalik laiutav harilik trompetipuu, suviti lopsakate lehelahmakate taustal ilutsemas kopsakad valevad kellukõite kobarad. Trompetipuu plussiks on kiire kasv ja ka põuataluvus. Viimane on eriti tähtis Hiiumaa kergeid liivmuldi arvestades. Nii et on põnev ootamine ja lootmine, kuidas see USA lähistroopilisest Lõunast pärit tegelane edaspidi edeneb. Tänavune kuum juuni peale maikuu sadusid on talle puhas lust ja elurõõm.
Lõppu ei saa ma mainimata jätta mullust trompetipuust saadava meeleolu muutust. Nurga puukoolis-arboreetumis oli see istikuvits üks piisake üldises eksootidemöllus, igati suvaline-tavaline. Kui ma aga huvitavate liikide poolest nii vaesel Hiiumaal õhtul Kärdla Keskväljakul bussist maha astunult koti tänavaservale panin, muutus sellest välja küünitav trompetipuuhakatis ühtäkki väga silmapaistvaks ja tähtsaks. Ja ma kohe ei saanud temast seal Pritsumaja torni taustal pilti klõpsamata jätta. Trompetipuu Kärdla peaväljakul – kasvõi hetkekski! Tegelikult võiks ju ka päriselt üritada mõnd trompetipuu liiki (nt külmakindlamat Catalpa ovata’t) sinna kuskile kasvama panna?
