Vana hea õunapuu
Siin-seal maanteeveeres hakkab silma viimane märk kunagisest talukohast – vana metsik õunapuu. Nad kannavad veel üsna suuri, enamasti isegi söödavaid vilju.
Päris mets-õunapuu (Malus sylvestris) on hoopis pisikeste kibehapude viljadega puu. Ta kasvab meil peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis ning saartel.
Kindlam viis aed-õunapuul (M. domestica) ja mets-õunapuul vahet teha on vaadata lehti: aed-õunapuu ja selle metsikult kasvavate seemikute lehed on karvased (vähemalt alumiselt küljelt), mets-õunapuul aga paljad.
Ka on mets-õunapuu oksad tavaliselt astlalised, nagu see ühele metsikult kasvavale puule kohane.
Nõnda lihtne on see muidugi ainult teoorias. Aed-õunapuu kõik aegade jooksul aretatud 10 000 sorti on hübriidset päritolu, tema eri sortide seemikud võivad olla väga erineva näoga.
Lisaks ristuvad mõlemad liigid omavahel. Ka ise leidsin Kubja talu metsaservast nelja meetri kõrguse puu, mida päris kindlalt mets-õunapuuks ei julge määrata.
Meie kõige suurem mets-õunapuu on teadupärast Oti uibu, mis kasvab Karksi ürgoru serval.
Maja ette, möödakäijatele nähtavasse kohta sobib istutada mõni pisemakasvuline iluõunapuu.
Paarkümmend aastat tagasi, puude mõistes veel üsna hiljuti, oli valida ainult mõne dekoratiivse õunapuusordi vahel. Puukoolides paljundati peamiselt verevat õunapuud (M. niedzwetzkyana), mille seemikute lehtede värv varieerus rohelisest tumepunaseni.
Üpris haruldane oli purpurõunapuu (M. pupurea) sort ‘Professor August Vaga’. Luual aretatud roosaõieline sort on nimetatud ühe meie nimekama botaaniku järgi ja haruldane praegugi. Tugevamat punast tooni õitega on vana tuntud ‘Eleyi’ ja natuke noorem ‘Royalty’.
Kõrgemakasvulistest õunapuudest on ilusad mariõunapuud. Ida-mariõunapuu (M. baccata) ja siberi mariõunapuu (M. baccata var. sibirica) on lähedased liigid, mis rõõmustavad silma rohke õitsemisega. Ida-mariõunapuul on kena sort ‘Dolgo’, mis sobib hästi kompoti- ja keediseõunaks. See tugevakasvuline puu passib küll paremini viljapuuaeda.
Nõnda sobib öelda, kui külalisel on naljasoont. Sargenti õunapuu (M. sargentii) viljad on umbes pihlamarja suurused. Puu ise kasvab paari meetri kõrguseks põõsaks, õitseb ja viljub väga rikkalikult. On olemas ka punaselehiseid roosade õitega sorte, näiteks ‘Royal Raindrops’.
Huvitaval kombel ei meeldi Sargenti õunapuu jänestele, vähemasti meil Kubjal ei ole nad ühtegi põõsast kimbutanud.
Paljud dekoratiivsed õunapuuliigid on hübriidset päritolu, liikide vahele piiri tõmmata on tihti raske. Nõnda peetakse ka Sargenti õunapuud toringo ehk Sieboldi õunapuu (M. toringo) alamliigiks.
Toringo õunapuu kasvab 3–4 m kõrguseks ja paistab silma haruldase õieküllusega. See meil vähe levinud puu on iga aia ehteks.
