Vana maitse- ja ravimtaim köömen aitab mitme häda vastu
Ometi on ta vana maitse- ja ravimtaimena tarvitusel olnud iidsetest aegadest peale. Köömnetega on ravitud ninaverejooksu, temast on abi saadud kõhu- ja hingamisteede vaevuste korral. Köömnetee aitab parandada ja ergutada seedimist, vähendab kõhupuhitust ja –kinnisust. Samuti soodustab sapi- ja uriinieritust ning imetavatel emadel piimaeritumist.
Lisaks ravivale toimele kasutatakse köömneid kui spetsiifilist vürtsi laialdaselt ka toiduainetööstuses. Nii võib leida terveid või peenestatud köömneid lihatoodete koostises, pagari- ja kondiitritoodetes, aga ka likööridele ja piiritusejookidele maitsenüansi andjana. Klassikalise maitseainena kasutatakse köömneid eelkõige leiva maitsestamiseks, samuti punapeedi-, kapsa-, kohupiima- ja juustutoitudes. Värsked noored, C-vitamiinirikkad lehed ja varred sobivad toorsalateisse ja rohelistesse suppidesse, lihakaid juuri võib samuti kasutada lihatoitude maitsestamiseks.
Sarikaliste sugukonda kuuluv harilik köömen (Carum carvi) on kuni 60 cm kõrgune, kahe- või mitmeaastane rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.
Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid.
Kasvatatakse nii koduaedades maitsetaimede peenras kui kultuuris suurtel põldudel. Looduses võib köömneid kasvamas leida kõikjalt– teeäärtes, põlluservades, niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel ja elamute vahetus läheduses.
Eelistatud kasvukoht võiks olla päikeseline või veidi varjuline. Kasvukoha mullaks sobib kergem liivsavi- või savimuld, happelisi muldasid ta aga ei talu. Külvatakse harilikult varakevadel, külvisügavuseks 2-3 cm, kuid võib külvata ka sügisel, septembri alguses. Nii nagu enamikel sarikalistel võtab idanemine ja taime algne areng palju aega, nii ka köömnel - tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast, taimede areng on alguses väga aeglane. Samas talvituvad köömnetaimed hästi.
