KODU PUU OTSAS

Küllap oli sama hämmeldunud jesuiit Alvin Semedo, kui nägi 1613. aastal oma teekonnal läbi Hiina ennenägematuid taimi. Kirjelduses ütles ta nende kohta tio hua – õhutaimed. Need kasvasid puudel ja isegi õitsesid uhkelt, kuigi nende juured ei ulatunud mullani, vaid ripnesid vabalt õhus või hoidsid kõvasti kinni puude koorest.

Tänapäevase süstemaatika järgi on vanda perekonnas 46 liiki. Nende looduslik kasvuala ulatub Himaalajast Austraaliani. Nimi “vanda” tuleb sanskriti keelest, algul märkis see vaid üht tammedel kasvavat orhideeliiki Vanda tessellata.

Vandad kasvavad hõredas metsas puudel või kaljudel, harvem maapinnal. Tugev püstine taim kasvab tipust pidevalt pikemaks, suuremad liigid võivad olla üle meetri kõrged. Külgharusid moodustavad nad harva. Jäigad rihmjad või ümmargused lehed kinnituvad varrele kahes vastakas reas. Vandad kasvavad aeglaselt, saades õitsemisealiseks u 6-aastasena. Siis poetab end lehtede vahelt välja viltuselt ülespoole kasvav paljude pungadega õisikuvars.

ÕIED JA JUURED

Õied on pungade puhkedes esiti kahvatud ning tunduvad veidi äbarikud. Kuid juba mõne päevaga kasvavad õied suureks, omandades iseloomuliku värvitooni. Soodsates tingimustes õitsevad vandad mitu korda aastas, õied püsivad kaunina nädalaid või isegi kuid.

Tõeliselt põnevad on nende ebatavaliste taimede unikaalsete kohastumistega õhujuured. Pontsakatele juurtele annab kaunilt hõbehalli tooni eriliste urbsete rakkude kiht. Tänu oma ehitusele suudab see vihmaveest ja õhust imeda taime eluks hädavajalikku vett ja toitu. Lisaks kaitseb rakukiht juuri päikesekõrvetuse eest ning aitab liibuda puukoorele nii kõvasti, et isegi vihmahood ja tuuled ei suuda taimi lahti rebida.

Aktiivses olekus erkroheliseks värvunud juuretipud käituvad nagu mõistusega loomad. Nad otsivad ja leiavad sobivaid kohti toidu hankimiseks, liibudes või lausa kleepudes mõnusatesse koorepragudesse.

VANDAD TOAS

Troopilistes maades on vandad väga populaarsed. Neid kasvatatakse nii aias peenral, puudele riputatuna kui ka kasvuhoones. Küllap veetsid ka meil müüki toodud vandad oma lapsepõlve soojal maal. Seejärel kosutati neid aastakese Hollandis ning esimeste õite puhkedes saadeti uut kodu otsima.

Vanda
Klaasvaasis ostetud vanda võib ka kodus sealsamas edasi kasvada. Sikutage taime ainult veidike ülespoole, et õied ikka kenasti välja paistaksid. Sel moel edenevad vandad kõige paremini, sest vaas hoiab juurte ümber soodsa mikrokliima. Kaks korda nädalas täitke vaas pooleni toasooja pehme veega, et taim saaks korralikult juua. Vanda hallid juured omandavad seejuures neile nii iseloomuliku rohelise-hallitripsulise mustri. Elutud juured jäävad endiseks.

Umbes poole tunni pärast valage vesi vaasist välja. Kui vanda tugevad lehed kippuvad kipra tõmbuma, siis on ruumis ilmselt liiga soe ja kuiv õhk ning veeprotseduure tuleks teha kolm korda nädalas. Pärast kastmist peavad juured ja ka taim ise enne öö saabumist jõudma pealt kuivaks tõmbuda, et lehtede vahele ei tekiks mädanikke.

Ideaalne toasoojus on 17–28° ja õhuniiskus 80%. Kuna meie tubades on õhk tunduvalt kuivem, on kerge piserdamine soojade ilmadega alati teretulnud.

TOIT JA VALGUS

Kord kuus, suvisel ajal isegi kaks korda kuus tuleks kastmisvette lisada orhideeväetist (vastavalt retseptile) või õitsvatele toalilledele mõeldud väetist, kuid viimast neli korda väiksemas kontsentratsioonis. Väetise kõrge lämmastiku- ja madal fosforisisaldus pärsib õiepungade moodustumist.

Valgus on vandade õitsemiseks kõige olulisem tegur. Lehtede värvus aitab määrata, kas valgust on piisavalt. Õige toon on keskmine roheline, mitte tumeroheline. Viimane viitab liiga hämarale kasvukohale. Vandad võib suveks õue tõsta vaid väga soojal ajal (öösel üle 15°) ja ettevaatlikult, et ei tekiks päikesepõletust.

Vandat saab kasvatada ka teiste orhideede kombel koredasse orhideemulda istutatuna potis või korvis. Segu struktuuri ja omadusi parandavad sinna lisatud lehtpuusöe tükid. Need hoiavad ära juurte mädanemise ja säilitavad niiskust, võimaldades samal ajal õhu liikumist juurte ümber.

Kui potisegu on kõdunenud, pange orhidee uude substraati. Ärge häirige taimi ümberistutusega sagedamini, kui see on tõesti vajalik. Kui vanda on kasvanud liiga pikaks ja kipub ära vajuma, võite ta pooleks lõigata. Vaadake, et ülemise varrejupi külge jääks piisavalt elujõulisi õhujuuri. Pistikut kasvatage edasi harjunud moel, istutades ta potti-korvi või asetades klaasvaasi. Hea õnne korral võib ka alumine osa edasi kasvada, harunedes alusel või ajades uinunud pungast välja uue võsu.