Värsked marjad tulevad talvel sügavkülmast
Vastab Marju Vitkar:
Külmutamine on marjade üks paremaid ja tervislikumaid säilitamise viise. Teadlaste kinnitusel on õigesti külmutatud marjad kõikide näitajate poolest värsketega võrreldavad.
Suvel said sügavkülmad kindlasti head-paremat täis pandud, nüüd on lausa viimane aeg hakata seda kõike jälle tarvitama.
Sügavkülmutatud marjad ja teisedki aiasaadused säilitavad enda head omadused 18 külmakraadi juures üheksast kuust kuni aastani, 20 külmakraadi juures aga 18 kuud. Teaduslikult on tõestatud, et seejuures säilib 50–98% neis sisalduvast C-vitamiinist, moosides on see näitaja hulga väiksem.
Marjadest on kõige kasulikum külmutada sõstraid, vaarikaid, maasikaid, mustikaid, jõhvikaid ja pohli – nemad säilitavad enim vitamiine.
Külmutatavad marjad peaksid olema täiesti küpsed, terved ja riknemistunnusteta. Enne külmutamist puhastage marjad vartest ja prahist, vajadusel saab neid ka sõelal loputada. Hea on teada, et soovitatav on külmutada kuivi marju – nii säilib paremini nende struktuur.
Marju võib külmutada tervelt või ka püree, toormoosi ja mahla kujul.
Sügavkülmast võetud marjad kallake üle keedetud ja jahutatud suhkrulahusega (1 l vee kohta 3–5 dl suhkrut) või pange karpi vähese suhkruga vaheldumisi. Marjade struktuuri, C-vitamiini, maitse ja värvi säilitamiseks piisab 1 dl tavalisest või 0,5 dl puuviljasuhkrust 1 liitri marjade kohta. Terved mustikad, jõhvikad ja pohlad võib külmutada ka ilma suhkruta. Näiteks küpsetiste kaunistamiseks võib külmutada terveid sõstra- või musta aroonia kobaraid, mis tuleb pärast kiiret lahtiselt külmutamist ettevaatlikult ja hõredalt panna paraja suurusega kaanega karpi. Suhkrulahuses säilitatavaid kõvakestalisi marju ja püreesid võib külmutada ka spetsiaalsetes kilekottides, millest liigne õhk välja surutakse ja seejärel vajutatakse ruumi säästmise huvides lamedaks.
Allikas: Toidutare retseptiveeb, Maire Suitsu