Varsti saabub armastuse sümbol - turteltuvi

Pixabay

Selle aasta linnuks on turteltuvi. Nende armastuse ja truuduse sümboliks olevate lindude auks on Eesti Ornitoloogiaühing korraldanud armastusluule konkursi. Oodatud on luuletused, mis räägivad armastusest või turteltuvidest kui puhta ja omakasupüüdmatu armastuse sümbolist.

Armunuid võrreldakse tihti turteltuvidega. “Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi – luulega,“ sõnab luulevõistluse korraldaja Thea Perm.

Eestis pesitseb turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. „Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kiiresti kahanenud nii meil kui ka mujal
Euroopas," selgitab tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts, "luulevõistlus annab võimaluse turteltuviga rohkem tuttavaks saada."

Aasia päritolu

20. sajandi alguses jõudis kaelus-turteltuvi Balkani kaudu Euroopasse, levides sajandi keskpaigaks üle kogu Euroopa. Liigi algkodu on Aasias Myanmari, Sri Lanka ja India aladel.

Eestis pesitses kaelus-turteltuvi esimest korda alles 1957. aastal Harjumaal Kostiveres. Praegu pesitseb Eestis 100-200 paari kaelus-turteltuvisid.

Kaelus-turteltuvi on kogu oma areaali piires valdavalt paigalind, kuid Eestis ja mujal levila põhjaosas on osa isendeid rändsed. Rändavad isendid saabuvad meile keskmiselt 22. aprilli paiku, sügisel lahkutakse augustist oktoobrini. Paikseid isendeid kohatakse meil igal talvel, aga neid on vähe, keskmisel 10-50 lindu.

Kaelus-turteltuvi pesa on väga hõre ja näeb pesitsemiseks suisa ohtlik välja.

Eestisse levis turteltuvi alles 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguspoolel ning muutus tavaliseks alles 1960. aastatel. Turteltuvid saabuvad Eestisse aprilli lõpus ja mai alguses ning ränne talvitusaladele toimub augustis ja septembri. Liigi talvitusalad asuvad Aafrikas Saharast lõunas Saheli ja Sudaani vööndis.

Ohtlik majandustegevus

Turteltuvi on üks enim ohustatud põllumajandusmaastike lind Euroopas.

Pesitsusaladel on ohuteguriteks põõsastike maharaiumine, looduslike rohumaade vähenemine, intensiivne karjatamine ja herbitsiidide kasutamine.

Sobivate pesapaikade hulka vähendab põõsastike ja hekkide maharaiumine. Rändeteedel on suurim oht massiline illegaalne tapmine ja talvitusaladel savannialade muutmine põllumajandusmaastikuks.

Kuidas osaleda?

Luuletused peavad olema eesti keeles, pikkusega kuni 40 rida. Iga autor võib konkursile esitada kaks enda loodud ja varem avaldamata luuletust. Tööd tuleb saata hiljemalt 15. septembriks e-postile thea.perm@gmail.com. Lisada tuleb autori nimi, vanus, e-post ja telefoninumber.

Võistlustöid hinnatakse kolmes vanusekategoorias: kuni 10-aastased, 11-17 aastased ning 18-aastased ja vanemad. Saadetud töid enne konkursi lõpptähtaega ei avaldata. Peale konkursi lõppu on korraldajatel õigus luuletusi avaldada ja esitada avalikus ruumis, internetis, trükistes jm.

Luulevõistluse žürii esinaine ja auliige on Leelo Tungal, liikmed on Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee, luuletaja, lauljaja Kirjanike Liidu liige Veronika Kivisilla, luuletaja ja populaarsete muusikaürituste korraldaja Peep Veedla, metallikunstnik ja luuletaja Sven Tali, luule– ja linnuhuviline kaitseväelane Urmas Abel ning peakorraldaja Thea Perm.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare