Strelitsiate kodumaa on Lõuna-Aafrika, kus nad kasvavad puhmikutena jõekallastel ja rannikuäärsetes põõsastikes. Nagu banaaniliste sugukonna esindajale kohane, on nende lehed banaanilehtede sarnased, kuid lühemad (kuni 2 m) ning tugevamad.

Kogu maailmas on strelitsia äärmiselt hinnatud nii lõike-, aia- kui potilillena. Taime kodus kasvatades arvestage aga sellega, et ta tahab talvel suhteliselt jahedat (10-14º) ja valget kasvukohta, muidu venivad õisiku- ja lehevarred pikaks ning jäävad nõrgaks. Meie pikal ja pimedal talveajal kasutage taimelampe. Ideaalselt sobib strelitsiale talveaed, kus valgust on rohkem ning soojakraade vähem kui toas. Novembrist veebruarini hoidke muld kuivemana.

Suvel võib potis kasvava strelitsia õue viia. Algul asetage ta varjulisemasse kohta, et vältida päikesepõletust. Kastke taime rikkalikult ning väetage paari nädala tagant.

Strelitsiat saab paljundada jagamise teel ja seemnetega. Jagamine on omaette raske protseduur, sest lihakad juured kipuvad palju viga saama ning lill jääb mõneks ajaks põdema. Vahetult pärast jagamist jälgige, et muld ei oleks liiga märg, muidu mädaneb taim lihtsalt ära. Jagatud taimed taastuvad paari aastaga ning siis ilmuvad ka õied.

Strelitsia seemneid võib leida meiegi aiaäridest, oma ilu ja värvi poolest ei jää need õitele sugugi alla. Sobiv külvisügavus on 1,5-kordne seemne suurus, ideaalne idanemistemperatuur 25°, idanemisaeg 4-8 nädalat. Külv hoidke ühtlaselt parasniiske. Kui on arenenud kaks-kolm lehte, pikeerige taimed eraldi.

Regulaarne ümberistutamine võimaldab noorel taimel kiiresti areneda. Strelitsia tahab toitaineterikast ning pisut savikat mulda. Kindlasti segage sellesse jämedat liiva või kruusa, sest kastmisvesi peab kindlasti mullapallist vabalt läbi käima. Istutusnõu põhja tehke potikildudest korralik drenaaž.

Seemnest külvatud taim võib ideaalsetes tingimustes õitseda juba kolme aasta pärast, harilikult kulub selleks siiski viis ja rohkem aastat. Õieilu võib strelitsia meile pakkuda hilissügisest kevadeni. Üldiselt õitseb lill paremini, kui juured on väheke pitsitatud, sellepärast eelistatakse teda kasvatada potis, mitte peenras.

Aastate jooksul on üle maailma siin-seal ette tulnud kuningliku strelitsia kollaseõielist vormi, 1970. a oli Kirstenboschi botaanikaaias Kap-linnas korraga koguni 7 sellist taime. Sealt sai alguse üle paarikümne aasta kestev programm, kus üritati käsitsi tolmeldamise ja selektsiooni abil seda erilist vormi paljundada. Algselt pandi sellele nimeks ‘Kirstenbosch Gold', 1996. aastal aga ristiti Nelson Mandela auks ümber nimega ‘Mandela's Gold'.

Allikas: Targu talita