Talvel ja varakevadel õitseb jaapani nõiapuu helekollaste õitega sort 'Zuccariniana'. Üsna samaaegselt avanevad erkkollaste kroonlehtedega pehme nõiapuu ja jaapani nõiapuu tüüpteisendi ja punaste kroonlehtedega teisendi õied.

Talvel avanevad õied, kui õhutemperatuur tõuseb üle 5 soojakraadi. Öised külmakraadid nõiapuule tavaliselt liiga ei tee. Esmalt avanevad õied põõsa alaosas. Külmalaine saabudes rulluvad nõiapuude kroonlehed kokku ja kaitsevad õie sees olevaid tolmukaid ja emakat.

Augusti lõpus ja septembris õitseb virgiinia nõiapuu, mille õisi saab nautida koos lehtede sügisvärvusega novembrini. Suurelehine nõiapuu alustab õitsemist tavaliselt oktoobris, mille õieilu saab nautida isegi kevadeni.

Kasvata koduaias

Nõiapuu on esimene kevadine õitseja aias. Puukoolidest on võimalik saada peamiselt jaapani nõiapuu ja pehme nõiapuu hübriidi – värd-nõiapuud.

Kasvukohaks leidke noorele nõiapuule päikeseküllane, tuulevaikne ja parasniiske mullaga koht. Peenikeste okstega põõsad on külmatundlikud. Multšige nõiapuu ümbrust enne talve tulekut kohevate lehtede, kompostmulla või neutraliseeritud turbaga. Külmakahjustustest toibub nõiapuu siiski tavaliselt suve jooksul. Hiljem muutuvad taimed külmale vastupidavamaks ja külmakatet ei vaja. Noorelt on nõiapuu aeglasekasvuline.

Nõiapuud taluvad hästi lühemaid põuaperioode. Olev Abner tuletab meelde, et nõiapuude juurestik on maapinnalähedane ja tiheda juurestikuga taimede konkurentsi taluvad nad halvasti. Põõsa alt on soovitav murumätas kõrvaldada ja katta multšiga. Vastavalt taime kasvamisele tuleb multšitud ala aeg-ajalt laiendada. Jätke noorele istikule piisavalt kasvuruumi, arvestage sellega, et enamik nõiapuid on umbes sama laia võraga kui on nende kõrgus. Eesti oludes kasvavad nõiapuud keskmiselt 3–6 m kõrguseks.

Leia koduaias koht nõiapuule, istuta ta aktsenttaimeks ja esimeseks varakevadiseks õitsejaks.