Veider välimus, intrigeeriv nimi ning väga hea maitse
Kuigi aastate jooksul tomateid kasvatades on välja kujunenud kindel sordivalik, leidub seemnelettidel alati midagi põnevat katsetamiseks. Olgu selleks siis viljade kuju ja värvus või intrigeeriv sordinimi. Just intrigeeriva sordinime ja veidrat värvi viljade tõttu valisin mullu kasvatamiseks sordi 'Black Russian'. No mitte ei tahtnud uskuda, et sellise intrigeeriva nime ja veidra värvitooniga tomat võib hästi maitsta.
Kasvatasin neid samamoodi, kui teisigi tomatitaimi. Seemnete külv toimus märtsi esimesel nädalal. Seemned idanesid hästi, tõusmed ilmusid 7-10 päeva pärast peale külvi. 5-6 cm läbimõõduga potti pikeerisin seemikud siis, kui idulehtede vahelt hakkasid paistma päristehed. Kui taimedel oli pikkust umb 10 cm, istutasin nad veidi suurematesse pottidesse. Vastavalt vajadusele kastsin, mõned korrad said taimed kasvu ergutamiseks kastmisveega köögiviljadele mõeldud väetiselahust.
Paar nädalat enne kasvuhoonesse istutamist valmistasin ette peenramaa, kuhu mullaviljakuse parandamiseks lisasin poollagunenud hobusesõnnikut ning sõelutud kompostimulda. Kasvuhoonesse istutasin taimed koos teistega mai esimese nädala lõpus. Öökülmade eest kaitsesin taimi peale pandud kattelooriga.
Sordi 'Black Russian' näol on tegemist pool-determinantse sordiga. Suhteliselt kompaktse põõsa kasvukõrguseks jäi veidi alla 150 cm. Nagu ikka, kuulus lisaks kastmisele-väetamisele-rohimisele ka suviste tööde hulka taimede toestamine ning regulaarne kasvude ja aeg-ajalt lehtede eemaldamine.
Esimesi küpseid vilju sai juba juuli keskpaigas. Üks põõsas andis kokku umbes 5-6 kobarat, igas kobaras 5-6 vilja, nagu ikka, olid varrepoolsed viljad teistest pisut suuremad. Kuigi viljad olid üsna suured (100-150g) ja kena kujuga, siis nende värvus oli kõike muud kui kaunis. Tomatikesta värv meenutas segu rohelisest punasest ja šokolaadipruunist, ka viljaliha oli punapruun. Vaatamata veidrale värvusele olid mahlased ja lihakad viljad äärmiselt aromaatsed ja maitsvad.
Kuigi maitse oli suurepärane mõjus veidrat tooni tomat võilevakattena üsnagi võõristavalt. Toorsalateis ei häirinud viljade võõristav toon aga sugugi, pigem andis salatile huvitava värvinüansi, maitsest rääkimata. Ka ahjus küpsetamisel ning muudes toitudes polnud tomati veider värv probleemiks.
Minu selle aasta sordivalikusse 'Black Russian' küll ei kuulu, sest on teisigi huvitavaid tomateid, mille kasvatamist tahaks proovida, kuid suurepäraste maitseomaduste poolest julgen seda sorti küll soovitada.
