Veidralt violetsed paprikad

Kirevad seemneletid pakuvad ikka ja alati avastamisrõõmu. Olgu nendeks siis lillede või köögiviljade seemned.

Olles eelmisel varakevadel oma seemnevarusid täiendamas, jäid värvikirevate paprikate seas silma tumevoiletsete, või pigem mustjate viljadega magusa paprika seemned, sordinimeks `Oda`. Kuna värvus oli ikka tõeliselt veider, ei jäänud muud üle kui järgi proovida, kui tumevioletsed need viljad siis ikkagi on. Lisaks värvusele pakkus loomulikult huvi ka viljade maitse.

Kuna paprikad tahavad pikka ettekasvatusaega, külvasin seemned veebruari viimastel päevadel. Et vältida pikeerimist, külvasin seemned üksikult 5 cm läbimõõduga ja kookosmullaga täidetud pottidesse. Niiskuse hoidmiseks katsin külvipotid kilega ja hoidsin soojas. Tõusmed ilmusid vähem, kui kahe nädalaga. 

Taimed kasvasid samas potis kuni väljaistutamiseni. Kuna kookosmuld ei sisalda toitaineid, siis kastsin köögiviljadele mõeldud väetiselahusega paprikataimi kogu ettekasvatusperioodi vältel 3-4 korda kuus. Loomulikult said taimed lõunapoolsel aknalaual maksimaalselt valgust (alguses oli abiks ka taimelamp) ning neid tuli regulaarselt ja vastavalt vajadusele kasta ning kõveraks minemise vältimiseks ka keerata.

Kasvuhoonesse istutasin taimed, millel ka õienupukesed näha olid, mõni päev pärast maikuu esimest nädalavahetust. Öökülmaohu korral katsin taimed kattelooriga. Mullaviljakuse parandamiseks sai paprikapeenar nii poollagunenud hobusesõnnikut kui sõelutud kompostimulda. Madala kasvu tõttu taimed toestust ei vajanud, küll aga tuli kasvuhoones teha regulaarselt tavalisi hooldustöid nagu kastmine, rohimine, väetamine, mulla kobestamine.

Kuna tegu on madalakasvulise sordiga, siis taimede kõrguseks jäi veidi vähem kui pakil lubatud 40 cm. Esimesed viljad noppisin kompaktsetelt põõsastelt juuli keskpaigas (tegemist on varajase sordiga) ning neid jagus pika ja sooja sügise tõttu septembri lõpuni.

Koonusekujulised viljad kaalusid umbes 100 g ja olid küpselt toredat violetset värvi, üldse mitte mustjad, nagu seemnepakil oleval pildid. Viljad olid mahlased ja maitsesid nagu paprikad ikka.

Kuumtöötlemisel (ahjus ja pajaroogades) paprika värvus küll kannatas ja polnud enam nii isuäratav, kuid maitseomadused säilisid. Toorsalatites ja võileival andsid violetsed paprikad aga toredat värvinüanssi. 

Toas laual seistes olid viljad nägusad pea nädala, pikemaaegsel seismisel kiskusid viljad niiskusekao tõttu veidi krimpsu. Jahedas säilisid viljad ilusatena peaaegu kaks nädalat.
Kuna taimed olid saagikad, viljad mahlased ja tavapärasest erilisemat värvi, kuulub `Oda` mu sordivalikusse ka sel aastal.