Viinamarjad, mis valmivad Eesti suvega

Kuigi viinamarjad seostuvad Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia ja Kreekaga, koguvad nad populaarsust ka Eestis. Lija Kaska Vaabinast on neid kasvatanud juba 20 aastat. Tema sõnul on viinamarjakasvatuse võti Eestis see, et iga sort tuleb istutada õigesse kohta. Osa kasvab paremini õues, osa kasvu­hoones.

Õue sobivad ‘Alfa', ‘Triumph', ‘Zarja Severa', ‘Zilga', ‘Guna'. Need sordid jõuavad meie lühikesel külmal suvel ära valmida.

Viinamarja istik tuleb panna kevadel maja lõuna- või lääneseina äärde. Istutamisel kehtib jälle poole meetri seadus: istik panna poole meetri kaugusele seinast, istutusaugu suurus olgu 50 cm.

Istutusaugu põhja soovitab Lija Kaska panna natuke komposti - mitte liiga rammusat, et istikut ära ei kuivataks. Esimesel aastal ei väetata. Sügisel võib anda pisut fosfor- ja kaaliumväetist, see soodustab kobarate valmimist.

Kogenud kasvataja sõnul ei ohusta viinapuud niivõrd talv, kui just kevadised öökülmad. Seepärast peabki taim kasvama sooja seina ääres. "Seinad salvestavad soojust ja öökülm nii palju ei mõju," kinnitab Kaska.

Seina ääres on hea viinamarja kasvatada veel sellepärast, et tuul ja putukad tolmutavad selle ära looduslikul teel. Mõni sort tahab ka peoga läbi tõmbamist. Kasvuhoonetaimi peab õitsemisajal raputamas käima.

Viinapuud lõigatakse suvel ja sügisel, kevadel seda teha ei tohi, sest siis jookseb ta mahladest tühjaks. Suvel piiratakse vaid kasvu. Sügisene lõikamine tuleb teha võimalikult hilja. Lõigates ei jäeta oksale üle 10 punga, paras on 6-7.

"Mina ütlen ikka ettevaatlikult, et marju saab kolmandal aastal," märgib Lija Kaska selle kohta, millal aednik oma töö vilju nautida saab. "Aga tagasiside on hea ja paljud saavad marju juba teisel aastal pärast istutamist. Viinamari kasvab Eestis küll."