Viinamarjamaa Eesti – ajalugu ja soovitused algajale

Igas eesti kodus võiks olla vähemalt kaks-kolm lõunaseina ääres kasvavat viinapuud.

Eestis on viinamarju kasvatatud juba XIII sajandil (munkade poolt Saksamaalt kaasatooduna) ja XVII-XIX sajandil oli see meie mõisates üsna tavaline marjakultuur (küll triiphoonetes).

Enne II maailmasõda tulid viinamarjad ka eestlaste taluaedadesse. Kuna eestlased ei ole just eriti vastuvõtlikud kõigele uuele (meenutagem või totaalset vastuseisu kartuli kasutuselevõtule: „Kuidas saavad mingid kribalad asendada armsakssaanud naerist?“), siis ei ole ka eesti edumeelsete viinamarjakasvatajate ponnistused leidnud suuremat tähelepanu.

Kogu maailmas liigub viinamarjakasvatus järjest rohkem põhja poole. Traditsioonilistes piirkondades üha enam ja enam levivad haigused ja kahjurid on vaid üheks põhjuseks. Siiski on ka piirkondi, kus rohke mürgitamisvajaduse pärast ei ole enam viinamarjakasvatus mõttekas.

USA põhjaosariikides, Kanadas ja Skandinaaviamaades on viinamarjakasvatus juba täiesti arvestatav põllumajandusharu. Isegi meist põhja pool paiknevad soomlased taotlevad Euroopa Liidult viinamarjaveini valmistamise litsentsi, mis lubab neil veini ka eksportida ja mille nad ka vastuseisule vaatamata kindlasti saavad. Praegu kehtiva seaduse järgi peab Soomes veinipudeli sildil olema veini asemel „viinamarjaveini taoline jook“. Soomes on olemas umbes 50 „viinitila“ ehk kohta, kus saab ametlikult ja vastavalt EU nõuetele veini valmistada.

Praegu käib asi nii, et iga mees viib oma viinamarjad „viinimestarile“, kes siis valmistab ja paneb toodangu viinamäe omaniku sildiga pudelitesse. Põhimõtteliselt saab viia ka iga eestlane oma viinamarjad Soome, kuni meil veel pole omi veinivalmistajaid.

Soome viinamarjaveini tuntuim populariseerija on Juha Karvonen, kellelt on ilmunud kaks raamatut, „Viinitarhurina Suomessa“ ja „Viinikyönnöksen kasvatus Suomessa“, millest viimast tõlgitakse hetkel ka eesti keelde.

Põhja-Ameerikas, Skandinaaviamaades, Venemaal kui ka Eestis on aretatud ja katsetatud karmidesse kliimaoludesse sobivaid sorte. Veinivalmistamiseks on neist ehk hetkel sobivad `Rondo` ja `Hasanski Sladki`, mis on tuntud Põhja-Ameerikas nime all `Varajane sinine` ja `Baltica`.

Kilekasvuhoonetesse sobivaid sorte on kümneid, Liia Kaskal Võrumaal koguni üle saja.
Igas eesti kodus võiks aga olla kindlasti vähemalt kaks-kolm lõunaseina ääres kasvavat viinapuud. Sortidest julgeksin soovitada: `Zilga` (talub -40 kraadist pakast), `Jubilei Novgoroda`, `Guna`, `Hasanski Sladki`, `Rosenberg`, `Nordica` ja võib olla veel mõned.
Kõik viimatinimetatud taluvad pakast -30.

Talvine külmataluvus sõltub suvesoojusest ja väätide korgistumisest. Näiteks taluvad kasvuhoonetes kasvanud taimede oksad talvekülma paremini. Mahapainutamise ja katmise puhul ei ole külmakahjustusi päris kindlasti karta. Ettevaatust aga liigse katmisega!

Viinapuud on talvel ülimaitsvad hiirtele. Kui juurte ja väätide juures maapind ei külmu, siis nad teevad sinna omale talvitumispaiga ja võite kolm korda arvata, mida nad sööma hakkavad. Aitab mürgitamine, aga mitte alati. Näiteks Suurejõe aednikul Harri Poomil pistsid hiired algul nahka mürgi ja seejärel suure rõõmuga ka viinapuud. Muidugi oli 2008-2009 talvel erakordne hiirte arvukus, aga ettevaatus ei ole kunagi üleliigne.

Millal viinamarjad valmivad? Küttega kasvuhoones juulis, kütteta kasvuhoones augustis (sõltuval sordist muidugi!), lõunaseina ääres septembris ja viinamäemarjad septembri lõpus-oktoobris. Kes teab pudelisildilt terminit „late harvest“, siis sel juhul mari peab olema saanud natuke öökulma ja natuke juba närtsinud.

Alustajatele kolm soovitust:
1. Viinapuu on ronitaim ja vajab korralikku esteetiliselt nauditavat toestust. Julgustuseks, viinapuu ei mädanda seina ega kahjusta majavärvi (vastupidi – kaitseb!).
2. Kasvatamise üks tähtsamaid momente on lõikus, ilma selleta on saak juhuslik ja vähekvaliteetne. Tähtsaim lõikus tehakse novembris.
3. Kui tahate valida seina, rõdu või terrassikatteks metsviinapuud (mis vajab ka lõikust), kaaluge alternatiivina näiteks `Zilgat`, mis on dekoratiivsem ja annab ka lisaks marju.