VIKTORIIN | Kas Ameerika haisuvõhk suudab sulatada maapinda?

Ameerika haisuvõhk Shutterstock

Tartu Ülikooli botaanikaaeda astudes tervitab külastajaid uhke elupuu allee. Siin saab imetleda taimede ilu ja mõtiskleda elust ning vastata küsimustele, mis puudutavad 214 aastat tagasi rajatud botaanikaaeda.

Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803. aastal ning toodi praegusele kohale üle aastal 1806. Kunagise linnamüüri bastioni vallile ja lähiümbrusele rajatud aias on põhijoontes säilinud tolleaegne jaotus.

Miks on valitud TÜ botaanikaaia vapililleks Ledebour’i kullerkupp?

Ledebouri kullerkupp on saanud nime botaanik Carl Christian Friedrich von Ledebour järgi, kes oli aastatel 1811-1836 botaanikaaia direktor. Ta kirjeldas oma ekspeditsioonidel sadu uusi taimeliike ja tema järgi on nimetatud 28 taimeliiki ja üks taimeperekond.

Kui kaua on kasvanud üks rohttaim samal kohal?

Vanades taluaedades on küll teada väga vanu pojengi ja floksi puhmikuid, kuid botaanikaaias ei ole rohttaimi varem kaardistatud ja sageli on tehtud ka ümberistutusi. Seetõttu on huvitav teada, et soo-piimalill Eesti taimede osakonnas on töenäoliselt samas kohas kasvanud juba üle 60 aasta.

Milline taim suudab enda ümber maapinda sulatada?

botaanikaaed 25. august 2017

Ameerika haisuvõhk (Symplocarpus foetidus) on üks väheseid taimi, mis termogeneesi abil suudab varakevadel sulatada maapinna enda ümber ja seetõttu hästi vara õitseda.

Kui vana on vanim elus eksponaat botaanikaaias, mis on ühtlasi ka botaanikaaia kõige haruldasem asunik?

Larix gmelinii var. olgensis ehk olga lehis. Tegemist on mõõtmetelt kõige suurema võõrpuuliigi esindajaga, mis on väga kauge päritoluga (Venemaa, Kaug-Ida) ja kõige vanem puu botaanikaaias. Puu kõrgus on 31,5 m, tüve diameeter 111 cm ja vanus ligikaudu 260 aastat, mis teeb temast kõige suurema ja vanema puu sellest liigist kogu Eestis

Ledebour’i kullerkupp Shuterstock
Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare