VILJAVAHELDUS AIAS: Miks on see tähtis?
Külvikordadest ehk viljavaheldusest on kuulnud iga aiapidaja, iseasi, kuidas nad seda praktikas järgivad. Kui aias on vaid mõned köögiviljapeenrad ja väike maasikamaa, nagu aedlinnades ja põllukülades tänapäeval sageli on, siis polegi eriti võimalusi igal aastal aiavilja eri rühmadele uus plats leida.
Aga siiski tasub leidlik olla, sest viljavaheldus on mullale tervislik ning hoiab vaos haiguste ja kahjurite tegevuse. Tänu sellele on saak kvaliteetsem ning aia eest saab hoolitseda looduspäraselt, keemilisi taimekaitsevahendeid kasutamata.
Kui ühte ja sama kultuuri või selle lähisugulastest liike pidevalt ühel kohal kasvatada, märkate varsti, et taimed jäävad viletsamaks ja saak kesiseks. Selle põhjuseks on mitu asjaolu.
Ühte sugukonda kuuluvad liigid kannatavad sageli samade haiguste ja kahjurite all. Kui ka järgmisel aastal kasvab samal kohal taimekahjustajatele meelepärane kultuur, saavad mullas talvitunud haigusetekitajad ja kahjurid seda kevadel kohe ründama asuda. Nii juhtub näiteks siis, kui ühel aastal kasvas peenral lillkapsas ja järgmisel kaalikas, kuna mõlemad kuuluvad ristõieliste sugukonda.
Eri kultuurid vajavad kasvuks erinevas koguses mineraalaineid, pikalt ühte köögivilja samal kohal kasvatades muld vaesub teatud toitainete osas. Taim ei saa piisavalt kätte seda, mida vajab oma n-ö erivajadusteks. Külvikord aitab pinnase toitainevarusid aga ühtlaselt ja maksimaalselt ära kasutada.
Kasvukohta on vaja vahetada ka seetõttu, et taimed eritavad juurte kaudu mulda oma ainevahetusjääke. Sama kultuuri jaoks on need mürgised ning hakkavad aja jooksul tema kasvu pärssima.
