Vilkad päevad seemnepoes
Seemi aianduspood Tallinnas Mustamäel on väike ja kodune. Ostmine käib siin nii nagu vanasti: seemnestend jääb leti taha ja kaupa tuleb müüjalt küsida. Paljudele see just meeldibki! Nii saab sorti valides rahulikult nõu küsida ja lahata muidki hobiaianduse probleeme. Suures aianduskeskuses sellist luksust pole.
Küsimusi on lõputult: “eelmisel aastal läksid paprikad aia taha, andke mõni parem sort...”, “palun mulle mõni hea varajane tomat ja mõni sort, mis püsib kaua värskena...”, “soovitage madalat suvelille peenra äärde...”.
Ostjatega suhtlemist naudivad nii müüja Mare Andrejeva kui ka firma juhataja Marvi Torn, kes seisab ka ise sageli leti taga: “Paljudel on kujunenud oma lemmiksordid. Kuid aiapidajad on väga uudishimulikud ja tahavad proovida uusi asju. Oma sortimendi olemegi kujundanud püsi-
klientide soovide põhjal.”
AS Seemil on kauplus ka Viljandis ja Paides. Seemned valitakse välja hulgimüüjate sortimendist, Jõgeva Sordiaretuse Instituudist jm. Osa seemet ostetakse lahtiselt või suurtes profipakkides ja pakitakse ümber oma logoga väikepakenditesse.
Miks paprika ei õnnestu?
Veebruari keskel ostab rahvas hoolega paprikat, märtsi keskpaigaks peab pika kasvuajaga kultuuri seeme mullas olema. Küsitakse suuri, punaseid ja paksu lihava seinaga sorte, rahvas tahab kodukasvuhoonest saada samasuguseid vilju nagu näeb toidupoes.
Marvi Torn selgitab, et meie kliimas nii uhkeid paprikaid kasvatada ei õnnestu, viljad ei jõua valmida. Kuid näiteks ‘Bendigo’ on väga varajane, talub jahedust. Häid sorte on poolakatel, nemad kasvatavad neid lausa avamaal.
“Inimesed kurdavad sageli, et ei saa paprikaga hakkama. Peamine nipp, mida ei teata, on see, et paprika ei talu – vastupidiselt tomatile – ümber-istutamist. See paneb ta pikalt põdema. Külvake paprikaseeme turbatableti või turbapoti sisse, sellega saab taime juba suuremasse anumasse edasi istutada.”
Soovitage üks hea tomatisort
Ostuedetabeli tipus on tänavu olnud ‘Tolstoi’ F1, teisel kohal on ‘Malle’ F1.
Üks ostja tahab tingimata ‘Marfat’, teine hindab varajast ‘Valvet’. Vene ostjale meeldivad Eesti sortidest ‘Visa’ F1 ja ‘Erk’. Mõne meelest on ‘Erk’ ainuke tõelise tomati maitsega sort. Paljude lemmik on igivana lihatomat ‘Härjasüda’. Ikka veel küsitakse sorti ‘Bologna’. Kahjuks seda kunagist hitti enam ei paljundata.
Viimastel aastatel on järjest menukamad olnud kirsstomatid, poti- ja rõdutomatid ning avamaale sobivad sordid. Kokku on Seemi valikus mõnikümmend välismaist ja 11 Eesti sorti.
“Kahju, et Jõgeva sorte halvasti tuntakse,” mõtiskleb Marvi Torn. “Harrastusaednikul tasuks just neid kasvatada. Magusa pehme viljaliha ja õrna koorega sorte on hea kohe süüa. Suussulavad, ehtsa tomati maitse ja lõhnaga. Eesti sortidele sobivad meie suved, viljad jõuavad täielikult valmida. Neile sobib ka kütteta kasvuhoone. Juhul kui tomatitega turule ei lähe, siis pole ju transpordikindlust ehk kõva sisu ja tugevat koort vaja.”
Loe tervet artiklit ajakirja Maakodu märtsi numbrist, kus on juttu veel hübriidsortidest, kurkide külvamisest ning kodumaisest kaalikast.
