Virsikukasvatus võtab Eestis hoogu
Koduaedades kasvatatakse laialdaselt meile "võõraid" kultuure, näiteks kümneid sorte viinamarju ja mureleid, mis tegelikult õigeid sorte valides meie tingimustes väga hästi vastu peavad ja kopsakat saaki annavad.
Viimastel aastatel on muutunud üha populaarsemaks virsikupuudega katsetamine: uurimused näitavad, et õige kasvukoha leidmisel ei ole kodused virsikud ka meie tingimustes sugugi võimatud.
Virsikupuu (Prunus persica) pärineb Hiinast, kus teda kasvatati juba 4000 aastat tagasi. Loomulikult kasvades võib puu kõrgus ulatuda kuni 8 meetrini, kuid meil oleneb see paljuski pookealuse kasvuiseloomust ja aedniku osavusest kääride kasutamisel.
Virsikupuu on viljapuude seas üks varaviljakamaid - esimesed viljad on võimalik saada juba puukooli lastetoas. Korraliku saagi võiks puult korjata hiljemalt viiendal aastal pärast püsivale kasvukohale istutamist. Virsikupuu eluiga on sarnane ploomile ja jääb 20 aasta kanti. Kasvukoha valimisel tuleb arvestada puu külmakartlikusega ning valida päikesepaisteline, tuulte eest varjatud koht.
Meile kõige lähemal tegelevad virsikupuu katsetustega lätlased, kes aretasid sordi `Maira`, mida Eestis juba kasvatatakse. Täiendust meie kliimasse sobivale sortimendile on leitud ka näiteks Ukrainast.
`Dneprovski`- sort pärineb Ukrainast. Viljad on keskmise suurusega, valmivad augusti algul. Viljaliha on väga magus ja mahlane, vilja päikesepoolne põsk värvub täielikult punaseks. Viljad näevad kaunid ning ahvatlevad välja, puu on haiguskindel ja suhteliselt külmakindel.
`Sotsnõi` on samuti aretatud Ukrainas. Viljad suuremad, kui eelmisel sordil, ümmargused ning kõvemad. Sobivad töötelemiseks. Viljaliha kollane, mahlane, aromaatne, väga maitsev.
Allikas: Juhani Puukool
