Võilill taim, mida kas armastad või vihkad

 (1)
Võilillemeri õunapuude õitsemise aegu Mall Värva

Praegu on käes kollase aeg lapsed teevad võililledest pärjad, suured inimesed nopivad lehed salati sisse.

Sellist kevadet ei mäleta ka vanemad inimesed. Samas oli nii põnev hommikuti ärgates õue kiigata – on täna lumi maas või ainult maa külmunud. Maikuus! Tundub siiski, et loodus teab, millal on õige aeg soojaks minna ja õitsemisaega alustada. Jahedal ajal võrsusid taliviljaorased toekaks, aiataimed tulid öökülmadega toime.

Arvan, et nad lihtsalt pidid ellujäämise nimel ära harjuma. Isegi linnud paistavad taevastest ilmaprognoosidest teadlikud olevat. Meie kuldnokkadel koorusid pojad 13. mail. Sel ööl olid esimest korda plusskraadid, mis tähendab, et nüüd hakkavad ka putukad ringi sebima ja linnulastele peaks süüa jätkuma. Kõik ju kenasti paika sätitud.

Kollased külmavaresed

Kollane – see on päikese, rõõmu ja elu värv! Millal siis veel rõõmustada kui mitte kevadel! Tänavu oli lisaks üks ülimalt veider nähtus – varsakabjad, need varajased veeäärsed taimed, hakkasid õitsema alles mai keskpaigas. Et võilill on külmavares, seda teadsin, aga varsakabi – vaat see oli uudis!

On sooje kevadeid, kus võililleväljad laiuvad; on külmi kevadeid, kus lühikese varre otsas kasvavad võilillled ei suuda pindu katta. Aga olemas on nad ikka.

Võilillega on juba kord nii, et teda kas armastatakse või vihatakse. Üks osa inimesi peab muru sees, aias ja põllul vohava võilillega alalist sõda. Teised ootavad pikisilmi, millal “tuhat väikest päikest” kevadel särama löövad. Olen alati kuulunud sinna viimasesse seltskonda.

Peale selle, et võilill meele rõõmsaks teeb, on ta väärtuslik söögi- ja ravimtaim. Võilillest kõlbavad tarvitamiseks kõik osad. Noored lehed sobivad salatitesse ja hautistesse. Teades võilillede tervistavat mõju, söövadki paljud inimesed iga päev mõne värske võilillelehe või -varre. Kusjuures põõsaste all ja varjus kasvanud lehed on vähem mõrud.

Maitsev võilillekohv

Võilillest on kevaditi ajakirjanduses nii palju juttu tehtud, et oleks tarbetu hakata tema kasutamisviise ja head toimet üle rääkima hakata. Lugemist jätkub kindlasti igal laual. Ehk peaks igaüks tegema taas oma otsuse, et mida ja kuidas. Näiteks mina pole kunagi olnud vaimustuses võilillemeest, mis keedetakse kokku suure hulga suhkruga. Samas võilillevein on väga maitsev. Ise pole teinud, aga kingitud pudelist võtan külmetuse puhul punnsuutäie. Teeb sisemuse soojaks ja meele rõõmsaks.

Võilillejuur on selle taime ilmselt kõige väärtuslikum osa. Nüüd on just kõige parajam aeg teda koguda. Sügisene korjamine on nagu järeleaitamistund – lehed siis juba vihmast lörtsitud.

Võilille juuri ei tohi päikese käes närtsida lasta, vaid need tuleb voolava vee all kiiresti puhtaks pesta ja nõrutada. Väiksemad taimed kuivatan koos lehtedega, jämedamad juured lõikan enne kuivatamist jupikesteks.

Aga praegu, kui aias veel peenarde tegemist ja kaevamist jätkub, on hea panna nooremad võililletaimed töö käigus ämbrisse. Juuri ei tohi päikese käes närtsida lasta, vaid need tuleb voolava vee all kiiresti puhtaks pesta ja nõrutada. Väiksemad taimed kuivatan koos lehtedega, jämedamad juured lõikan enne kuivatamist jupikesteks.

Õigesti kuivatatud juur murdub praksudes ning maitseb talvel sama hästi kui koorekomm. Jahvatatuna saab teha võilillekohvi. Värsket juurt võib süüa ahjus küpsetatult.

Võilille lehtedel ning juurtel on higi-, uriini- ja sapieritust ergutav, rahustav, rögalahtistav, allergia- ja skleroosivastane, palavikku alandav ning lahtistav toime. Langetab veresuhkrutaset, soodustab seedimist ja tõstab söögiisu.

Soomes on võilille peetud parimaks liigesepõletiku- ja reumarohuks.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare