Võrratu duo! Vaata, kuidas kasvatada koos astilbet ja hostat

Hosta ja astilbe Foto: Jaan Mettik

Astilbe ja hosta kaks toredat taime, kes sobivad hästi koos kasvama. Imetle praegu nende õiteilu!

Varju taluvate taimedena sobivad hostad kasvama puude alla, samas võib neid püsilillepeenras sobitada teiste taimede vahele, kus on poolvari. Hostade ilmekad lehed ja astilbede kaunid õisikud mõjuvad hästi veesilma või tiigi kaldal. Astilbed sobivad kenasti heki äärde, hostad murusse ja metsailmelisse aeda.

Võimas sooloartist

Mõlemad taimed õitsevad juulis ja augustis. Hostade kellukjad õied on võrreldes astilbede õitevahuga tagasi­hoidlikumad. Kui need kaks taime kasvavad koos, siis eemalt vaadatuna tunduvad astilbede õied justkui hostade omadena. Petukaup missugune, kuid kahe taime kooslus mõjub võrratu duona!

Hostade õied mõjuvad võimsamalt siis, kui taimed kasvavad grupis.

Sobitage kokku eri õievärvusega astilbesid. Nende õisiku värvus on veripunane, purpur, hele- ja tumeroosa, valkjashall või valge, kuid tooninüansse on veelgi. Astilbede kasvukõrgus on sõltuvalt liigist ja sordist 40–150 sentimeetrit.

Arendsi astilbe (Astilbe x arendsii) üks tuntuim sort on ‘Fanal’ ja jaapani astilbel (Astilbe japonica) sort ‘Montgomery’. Liikidest on olemas veel lihtlehine (Astilbe simplicifolia), kähar (Astilbe x crispa) ning hiina astilbe (A. chinensis) jt.

Tennisisti oma hosta (2) 25. oktoober 2014

Mida kõrgemad on taimed, seda suurem peab istutamisel jääma nende vahekaugus, sõltuvalt sordist astilbedel 30–50 sentimeetrit. “Kuna hostasortide mitmekesisus on suur – mõned vaid 20 sentimeetri kõrgused ja isegi väiksemad –, tuleb seda vahemikku kohendada vastavalt kas väiksemaks või suuremaks,” sõnab Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Jaan Mettik.

Hostade ja astilbede omavahelisel kombineerimisel tuleb vaadata sortide kasvukõrgust, vastasel juhul matavad hostad astilbed enese alla.

Sobitage väiksemad hostad gruppi, suurema kasvuga hiiglased võivad vabalt esineda ka sooloartistina. Hostade kasvukõrgus varieerub 20st kuni 90 sentimeetrini, tugeva kasvuga sordid kasvavad ühe meetri laiuseks, nende lehed on tumehallid kuni kollakasrohelised, samuti kahevärvilised. Hostade perekonda kuuluvad sinihall (Hosta sieboldiana), Fortune’i hosta (Hosta fortunei), süstjalehine hosta (Hosta lancifolia) ja Smithi hosta (Hosta × tardiana), lainjas hosta (H. undulata) jt, siia lisanduvad ka hübriidid.

Kirjulehisel sordil ‘Orange Marmelade’ on kollased lehed rohelise äärega, sordil ‘Patriot’ on rohelised lehed valge laiema äärega. Suursuguselt ja rahustavalt mõjuvad halli lehega hostad.

Kasulik multš

Arvestage veel sellega, et hostade kallal armastavad maiustada teod. Valige tigudele ebameeldivad sordid, üks selliseid on kirjanduse andmeil näiteks kirjulehine ‘Sum and Substance’, samuti on tigude kahjustusi vähem sinihallil hostal. Pidage meeles, et te hoiate teod eemal, kui valite tugevama lehega sordid.

Hobiaednik Viktor Treimuth hoolitseb taimede eest spetsiaalse tigudele mõeldud tõrjevahendiga, mida poetab taimede ümber. Samuti korjab ta suvel tigusid vahetevahel ära käsitsi. “Ärakorjatud tigude arv on üpris suur,” muigab usin aednik.

Hostade ja astilbede miinusena saab välja tuua selle, et nad pistavad oma lehekesed mullast välja hiliskevadel, seni on nende kasvukoht ilmetu ja tühi. Planeerige hostade naabrusesse näiteks sibullilli, mis toovad alale värvi ja vormi.

Nii nagu hostad, eelistavad ka astilbed huumus- ja toitaineterikast parasniisket kasvukohta, kus neist moodustuvad eriti lopsakad puhmikud. Vahemärkusena olgu öeldud, et astilbed saavad võrdlemisi hästi hakkama ka tavalises aiamullas. Kumbki liik ei kannata seisvat vett.

Astilbedele meeldib poolvari, piisava mullaniiskuse ja -viljakuse korral saavad nad hästi hakkama päikesepaistelisel kasvukohal. Suhtumine toitainetevaesesse liivasesse kasvukohta on astilbel ja hostal sarnane – nemad seal kasvada ei kavatse. Pidage ka meeles, et hostad ei armasta päikesepaistel praadida, siis võivad lehed muutuda inetuks.

Astilbede kasvukoha niiskusrežiimi hoidmiseks tuleb kasuks multšimine. Kui nad jäävad janusse, annavad sellest kõnekalt märku longu vajumisega.

Hostad ja astilbed heal kasvukohal ei nurise ning kasvavad seal pikki aastaid. Taimede jagamine ja ümber­istutamine on hea ette võtta mai lõpus, juuni alguses või sügisel. Potis olevaid istikuid võib peenrasse istutada terve vegetatsiooniperioodi vältel.

Sügisel ärge kiirustage hostade lehtede äralõikamisega, need kõdunevad ajapikku talve jooksul. Kui teile aga selline külmavõetud sodi ei meeldi, eemaldage lehed pärast närtsimist. Astilbede varsi ei ole ka vaja maha lõigata, need moodustavad tugiraami lumekuhilale, mis kaitseb pakase eest.

Imetlen aias igal sügisel äraõitsenud ja pruunistunud õisikutega astilbesid, nad on ka sellises rüüs hostade kõrval väga kaunid.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare