Võrratu maestro – kuldvihm! Kuidas teda kasvatada

Kuldse vihmakardina, õige nimega hariliku kuldvihma jaoks tuleb leida päikseline ja tuulevaikne kasvukoht. Aias sobib talle koht, kus ta saab esineda soolopuuna.

Kuldvihmade perekonnas on ainult kaks looduslikku liiki, harilik ja alpi kuldvihm, nende kodumaaks on Lõuna-Euroopa mäestikualad. Kuldvihmad on heitlehised väikesed puud või kõrged põõsad.

Võrreldes alpi kuldvihmaga on harilik kuldvihm Eestis külmakindlam. Tema õisikukobarad on lühemad, umbes 20 cm pikad, kuid tihedamad.

Kollased õied paiknevad ülipikkades rippuvates kobarates. Õitsemise ajal kattub puu imelise kuldse rüüga.

Värd-kuldvihm on hariliku- ja alpi kuldvihma hübriid. Harilikult kuldvihmalt on ta kaasa saanud külmakindluse ja alpi kuldvihmalt õisikukobarad, mis on lausa 30 cm pikad. Selliseks on näiteks värd-kuldvihma sort 'Vossii'.

Kuldvihmade seemned on mürgised.

Kuidas kasvatada kuldvihma:

• Sobitage kuldvihm koduaedadesse aktsenttaimena.

• Arvestage piisava avarusega, sest kuldvihm kasvab mitme meetri laiuseks.

• Leidke kuldvihmale soe, päikseline ja tuulte eest varjatud kasvukoht. 

• Istutusauku lisage lubjarikast mulda. Sobib parasniiske kasvukoht.

• Katke nooremaid kuldvihmasid väga külmadel talvedel.