Kaevamise ja rehitsemise vahel oleks hea lasta maal mõni päev seista, eriti oluline on see raskete ja märgade muldade korral. Nii jõuab peenramaa veidi taheneda ja päikese käes soojeneda. Kerged ja liivasegused mullad soojenevad ja tahenevad oluliselt kiiremini ning neid pole vaja lasta pikalt seista.

Tasanda peenramaa raudrehaga, korja välja suuremad kivid ja mitmeaastasete umbrohtude juured.

Seemneid võib külvata kas hajusalt või ridadena, viimase külviviisi puhul on tärkavad taimed paremini nähtavad ning harvendus- ja rohimistööd on lihtsam teha.

Peenraid tehes tuleb jälgida, et ühte kultuuri ei külvataks samale kohale mitu aastat järjest.

Praegu võib avamaale külvata tilli, porgandeid, salatit, rediseid, kapsaid (pea-, nui-, spargel-), aedherneid, peterselli, punapeeti, mustjuurt, pastinaaki, spinatit, musta rõigast.

Kui muld on liigselt jahe ja niiske, siis aedherneid leotada pole vaja, leotatud herned lähevad külmas mullas kergesti „piimale“ ja lootust herneid saada on olematu.

Külmaõrnade köögiviljade (aeduba, põlduba, sibul, kõrvitsalised jpt) külvamisega avamaale tuleb oodata umbes mai keskpaigani. Kasvuhoone olemasolul ja eeldusel, et seal tagatakse ka jahedatel öödel piisav soojus, võib külvata ka külmaõrnemaid köögivilja- ja maitsetaimede- ning lilleseemneid.

Külvisügavuse leiab seemnetootja pakendilt. Abiks on ka levinud reegel, et väiksemad seemned külvatakse 0,5-2,5cm sügavusele, suuremad seemned 2,5-5cm sügavusele.

Seemneid külvata pigem hõredalt, kui liiga tihedalt. Nii jääb tõusmetele rohkem ruumi ning tülika harvendamise tööga pole kiiret. Harvendamise tööst pääseb, kui on kasutada ostetud või ise valmistatud seemnelindid.

Peenrad, kuhu köögiviljaseemned said külvatud, võib katta kattelooriga – see hoiab soojust, laseb läbi sademed ning kaitseb tärkavaid taimi kahjurputukate ning ka lindude rüüste eest. Loori võib eemaldada, kui taimedel on ilmunud 3-4 pärislehte.