Mõne entusiastist aedniku juures või botaanikaaias nähtud kannade ilust ja võlust olen olnud lummuses pikka aega. Omale aeda ei ole aga söandanud seda uhket eksootilist taime muretseda, veel vähem tuppa aknalauale. Kord aga sattusin lillepoes silmitsema letti, kus väheldast kasvu ja kiratsevad kannataimed reas seisid, juures allahindluse silt -30%. Ei pikka mõtlemist ja juurdlemist. See kaunis, kuid rääbakas taim tuli ära osta, kaotada pole ju midagi, pigem võita.

Tassisin taimekese koju. Ja asusin teist üsna kohe ka ümber istutama, oli ta ju plastpoti oma risoomjate juurtega päris lömmi ajanud. Olemasolevast potist taime välja võttes selgus, et vaatamata kiratsevatele väljanägemisele on risoom kenasti terve ja traksis. See tähendas vaid üht - mul on lootust see taimeke elule saada.

Kuna teada on, et kanna armastab huumus- ja toitaineterikast mulda, siis segasin istutusmulla kokku sõelutud kõdusõnnikust ja kompostimullast, sekka veidi jämedat liiva ning peotäis seisma jäänud lillemulda.

Istutuspoti valisin pea kaks korda suurema eelmisest, et kannataimel ikka ruumi kasvada oleks. Risoomid jäid istutamisel umbes 4 cm sügavusele. Kastsin taime tagasihoidlikult ja pott leidis koha lõunapoolsel soojal ja päikselisel aknalaual. Õueistutamine ei tulnud kõne allagi, oli ju käsil suve teine pool.

Esiti polnud märgata erilisi muutusi. Aja jooksul said löntivajunud räsitud kollakad lehed särava jume (kollakad olid nad sellegipoolest) ning ajasid end ka kenasti püsti. Pisitasa hakkas taime keskosast välja keerduma üha uusi ja vahvalt kollase-rohelisi triibulisi lehti. Mullapinnalt kerkisid mühinal uued võrsed.

Ega muud erilist hoolitsust selle kannataimega polnudki, kui vaid regulaarne kastmine (kasutan selleks akvaariumivett) ja piserdamine, sest lisaks soojusele-päikesepaistele meeldib kannadele ka niiskem õhk. Kord nädalas väetasin tavalisest veidi toekama toalilleväetise lahusega. Ja nii nagu taim kasvatas juurde uusi lehti, lõikasin ära välimised ja koledaks muutunud lehed, mida polnud vaja mulle ega taimele.

Minu huvist ja haletsusest ostetud taimeke üllatas mind lisaks tublile kasvule ka kaunite õitega. Peale uute lehtede kasvatamist ajas mu kannataim välja ligi 50 cm kõrguse õievarre. Selle tipus, pöörisõisikus avasid end järjepanu valge triibuga säravkollased, umbes 7 cm läbimõõduga kaunid õied. Ost oli end igati õigustanud.