Hoidke kuremarjaga haigused eemal
Kui jõhvikad varutud, on külmarohi talvel omast käest võtta. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve saab seda kasutada pika aja jooksul jookides ja toitudes või pista niisama suhu. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape.
Sügavkülmutamine ei vähenda jõhvikate toiteväärtust. Jäält võetud marju võib panna ilma eelneva sulatuseta keevasse vette, koogitainasse või magusroale kaunistuseks.
Vesihoidis on juba vanast ajast teada-tuntud viis jõhvikaid säilitada. Selleks valage puhastatud marjadele peale külm keedetud vesi ja nii säilivadki nad jahedas ruumis kevadeni.
Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.
Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Bensoehape on säilitusainena kasutusel toiduainetööstuses.
Happed varjavad jõhvikas suhkrute magusa maitse. Suhkrud esinevad peamiselt glükoosi ja fruktoosina. Tänu kuremarjades leiduvatele kiudainetele (tselluloos ja pektiin) on neil omadus organismi puhastada.
Võitlevad haigustega
Rahvameditsiin on jõhvikatele alati tähelepanu pööranud. Kuremarjad ja nendest väljapressitud mahl ergutavad seedenäärmete tööd ning suurendavad söögiisu. Organismile on kõige kasulikumad toored marjad.
Jõhvikad ergutavad maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu head kasutada mao alahappesuse ning kõhunäärmepõletiku (pankreatiidi) esimese staadiumi korral.
Jõhvikamorss kustutab janu, kosutab palavikuhaigeid. Suhkrustatud kuremarju või purustatud jõhvikaid mee ja küüslauguga on hea võtta kõrge vererõhu korral. Tänu nende marjade söömisele muutub ka tavaline ravimteraapia efektiivsemaks. Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel.
Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Kiudainesisalduse tõttu on nad head veresoonte lupjumise profülaktikas. Kuremarjad on soovitatavad kopsutuberkuloosi ravis, kuid võivad leevendada ka liigesehaigusi.
Kosmeetikas kasutatakse jõhvikaid pleegitava toitemaskina, kuid pärast maski tuleb nahk katta toitekreemiga.
NB! Jõhvikad on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning maksahaiguste korral. Ettevaatlikud peavad olema mao ülihappesusega inimesed. Nad võivad mahla juua lahjendatult ja marju kasutada üksnes toitudes.
Jõhvikad toiduks
Ei tasuks unustada vanu, ajahambale vastu pidanud toite, nagu leivasupp, rukkipuder või kissell jõhvikatega.
Prae juurde sobib kenasti värvikas jõhvikamahlas kuumutatud kõrvitsasalat, millest jäetakse täiesti välja äädikas. Väga lihtne on valmistada kõrvitsa toorsalatit kuremarjadega. Muidugi võib neist koos keeta moosigi. Ka porgandiga saab neid marju edukalt kasutada nii toorsalatites kui moosis või pürees. Väga maitsev ja tervislik on porgandi- või kõrvitsamahl jõhvikasiirupiga.
Retseptid
Kõrvitsa-jõhvikasalat
½ kl jõhvikaid
1½ kl riivitud kõrvitsat
1 sl suhkrut
Suruge jõhvikad suhkruga katki, lisage jämedalt riivitud kõrvits, segage ja laske enne söömist 15 minutit seista.
Rukkijahuvaht
1 l vett
1 kl jõhvikaid
¾ kl suhkrut
1 kl jämedat rukkijahu
mahla
Keetke jõhvikad veega, kurnake vedelik ja hõõruge puulusikaga läbi sõela ka marjad. Lisage vedelikule suhkur, hästi kloppides puistake sisse rukkijahu ning keetke vaid mõni minut. Lõpus maitsestage vajadusel rohkema mahlaga. Veidi jahtunult vahustage ja sööge külmalt piimaga.
Rukkileiva-jõhvika magustoit
2 kl riivleiba
3−4 sl mett
5 sl jõhvikaid
½ pakki 38%-list vahukoort
2 tl suhkrut
Purustage kuremarjad ja segage meega. Pange kihiti pokaalidesse riivleib, purustatud jõhvikad ning suhkruga vahustatud koor. Pealmiseks kihiks jätke vahukoor, kaunistades selle riivleiva ja jõhvikatega.
Leivakotletid
300 g leiba
1 kl vett
1 sibul
3−4 sl jõhvikaid
2 muna
3 sl nisujahu
soola, pipart
suhkrut
õli praadimiseks
riivsaia või kliisid paneerimiseks
Kuivatage leivaviilud ahjus ning leotage siis vees pehmeks. Purustage leotatud leib ja jõhvikad saumikseriga, segage juurde lahtiklopitud munad, õlis hautatud peeneks hakitud sibul, jahu ja maitseained. Vormige kotletid, veeretage neid riivsaias või kliides ning praadige kahelt poolt pruunikaks. Serveerige soojalt hapukoore või keefiriga (petiga, hapupiimaga).
Jõhvikatäidisega seakülg
700−800 g kamaraga sea küljetükki
½ kl jõhvikaid
1 porru või punt rohelist sibulat või peotäis külmutatud spinatilehti nelki
viie pipra segu
soola
Peske hoolikalt porru, viilutage valge osa, roheline jätke pikkadeks tükkideks. Lõigake terava noaga lihatüki keskele tasku. Maitsestage selle sisepind soola ja pipraga. Lükake taskusse porru või roheline sibul või spinatilehed ning jõhvikad. Tehke kamarale terava noaga ruudustik ja vajutage iga ruudu keskossa nelgitera. Kinnitage tasku puutikuga, pakkige fooliumisse või küpsetuskotti ning küpsetage 200-kraadises kuumuses umbes 1 tund. Serveerige kartulite ja leemega (või meelepärase kastmega).
Lahtilõigatult on praad väga värvikas ning loomulikult ka maitsev.
Samamoodi võite valmistada ahjus küpsetatud täidetud sealiharulli, kasutades selleks kõhualust lihatükki.
Allikas: Targu talita
