Juba XIV sajandist on must on võimu ja raha värv. See komme sai alguse Itaaliast, kui kuningas jõukatel kaupmeestel ja aadlikel keelas ära kirevate rõivaste kandmise. Vastukaaluks hakkasid ülikud kandma musti rõivaid, mis olid valmistatud kõige kallimatest kangastest. Mood levis ning peagi kandis musta ka kuninglik perekond. Lisaks kehastab must ligipääsmatust, distsipliini, salapära, millega seostatakse ka seksikust.

Kuna must seostub sageli ka kvaliteedi ja luksuslikkusega, on see suurepärane värv kaubanduses. Üks uuring tõestab, et parimad tulemused on müügimeestel, kes kannavad musta.
Halvematest märksõnadest seostub must lisaks leinale ka pahatahtliku maagiaga ning kurjusega. Arvatakse, et must ehitab inimese ümber müüri, mis ei lase ligi positiivseid emotsioone ning sunnib pelgama tulevikku. Must on ka depressiooni ja halbade mõtete värv, kuid mustast on neil puhkudel abigi saadaud. On uskumus, mis soovitab emotsionaalselt rasketel hetkedel enesega kaasas kanda mõnd musta eset, mis kõik halva enesega seob. Selle võib siis hiljem ära visata ning nõnda vabaneda negatiivsetest emotsioonidest.

Juuli südasuvises päikeselõõsas on tumedad õied silmale kergendav puhkehetk ning väike vaheldus. Tõsi küll, sellises eredas valguses paistab kõige paremini välja ka see, et suurem osa mustadest õitest on tegelikult üht või teist tooni punased.

Roos ’Black Baccara’ (Rosa ’Black Baccara’)

Selle peaaegu mustaõielise roosisordi aretas Jacques Mouchotte, ning firma Meilland International hakkas seda levitama aastal 2000. Tegu on kuni poolteise meetri kõrguse teehübriidiga, mille õites kuni 45 kroonlehte. Kahju ainult, et need õied on lõhnatud.

Keda huvitab aretuslugu, siis ’Black Baccara’ vanemateks on sordid ’Celica’ ja ’Fuego Negro’.

Hurmeline tähtpea (Scabiosa atropurpurea)

Hurmeline tähtpea


Hurmelist tähtpead kutsutakse tumedatest õitest välja ulatuvate tolmukapeade tõttu vahel ka nõelapadjalilleks. Looduses kasvab see taim Lõuna-Euroopa niitudel ning meil kasvatatakse teda enamasti suvelillena.

Kes peab lugu erivärvilistest „nõelapatjadest“, siis hurmelise tähtpea sortide värviskaala ulatub puhasvalgest läbi punakate ja sinakate toonide peaaegu mustani.

Must upsujuur (Veratrum nigrum)

Must upsujuur


Must upsujuur sobib ühtviisi hästi nii õis- kui lehtdekoratiivsete taimede nimistusse. Tema lopsakas plisseeritud lehestik pärineks otsekui troopilisest vihmametsast. Eksootiline on ka tema kuni 1,5 kõrgune tillukeste mustjaspruunide õitega õisik.

Kõige paremini tunneb must upsujuur end viljakal ning niiskemapoolsel kasvukohal.
Tõmmu kurereha sobib mustade taimede nimistusse nii oma tumepurpursete õite kui ka sama tooni laikudega lehtede tõttu. Eriti tumedaõieline on sort ’Sambor’. Kuna tõmmu kurereha kasvab kenasti nii varjus kui kuivapoolsemates paikades, sobib ta hästi suuremate puude ja põõsaste alla. Tema vastupidavusest annab tunnistust fakt, et taimed on siin-seal isegi loodusesse levinud.

Punaselehine harilik pöök (Fagus sylvatica Purpurea Group)

Punaselehine harilik pöök


Punaselehine pöök on ilmselt maastikus kõige kergemini ära tuntav ilupuu. Tema lehestik on eemalt vaadates peaaegu must ning läigib siidjalt. Aastatega saab sellisest pöögist aga tõeline vaatamisväärsus ning maamärk.

Kuna pöök on veidi lõunapoolsema levilaga, võivad noored taimed karmidel talvedel veidi kannatada saada. Punaselehist pööki peetakse aga roheliste lehtedega põhiliigist veidi külmakindlamaks.

Tõmmu kurereha (Geranium phaeum)

Tõmmu kurereha

Tõmmu
kurereha sobib mustade taimede nimistusse nii oma tumepurpursete õite kui ka
sama tooni laikudega lehtede tõttu. Eriti tumedaõieline on sort ’Sambor’. Kuna
tõmmu kurereha kasvab kenasti nii varjus kui kuivapoolsemates paikades, sobib
ta hästi suuremate puude ja põõsaste alla. Tema vastupidavusest annab
tunnistust fakt, et taimed on siin-seal isegi loodusesse levinud.