Kadastik pole kõikjal üleni ühtlane okkaline müür, vaid sekka põimub rikkalik lehtpõõsastik: lodjapuud, paakspuud, türnpuud, kuslapuud, kukerpuud, kibuvitsad, magesõstrad. Kuid see pole veel sugugi kõik! Eenimäe kadastikul on varuks lisaks mitu üllatust. Ma ise poleks neid veel ehk niipea avastanud. Appi tuli üks juhus.

Ühel läinud juunipäeval kosserdasin piki Posti tänavat, kui üks koera jalutav kohvilähker mu kinni pidas ja teatas, et siinsamas mäel on mingi imelik põõsas. Läksime asja uurima.

Oligi imelik põõsas. Esialgu varasuviselt noores väikses lehes ja suhteliselt väheütlev. Aga ma tundsin ta muidugi kohe ära: liguster! Seesama harilik liguster (Ligustrum vulgare), kellest saab meie oludes ühe parima tiheda lehtpõõsaheki. Mõned ligustrid hoiavad rohelisi lehti talveni küljes. Vabalt kasvades kaunistavad ligustrit valgete väikeste õite lõhnavad kobarad. Valminud mustad viljad on mürgised. Seda inimesele. Linnud ei pea mürgist midagi, sest kuidas muidu need ligustrid Eenimäele said? Eks ikka kusagil Kärdlas mugisid linnud ligustri vilju ja lasid seemned pärast kloaagist loopealse kadastikku maha.

Sel juunipäeval ei hakanud ma suurt inventeerimist tegema, piirdusin vaid tõdemusega, et Eenimäel kasvab suisa mitu ligustrit. Lisaks leidsin loopealsel pesitseva rohelise maja poole suunduvalt rohuselt rajalt kibedaid piimalilli. Seda peamiselt Eesti läänepoolsemas osas levivat liiki kasvab Kärdla „Idamäestikus“ õige mitmel pool.

Hilissügisel tulid mulle Eenimäe ligustrid taas meelde. Käisin neid uuesti kaemas. Huvi pärast üritasin neid kokku lugeda. Erinevas kõrguses ja laiuses (paljud 2 m kanti, paar suisa üle 2,5 m kõrged) ligustreid leidsin kokku kaheksa. Kõik üsna lähestikku kadastikus koos. Lisaks üks liguster mõnevõrra eemal, kaaslaseks paar üle pea väätivat lõhnavat kuslapuud. Neid liaane leidsin kokku kolmes kohas.

Ligustreid olen metsistunult kohanud varem veel Pühalepa tee servas, üsna ohtralt aga Põhja-Saaremaal Triigi metsas. Seal vohavad muide ka tulnukliaanid, ehk siis lõhnavad kuslapuud.

Sedasama kuslapuud väändub paaris kohas ka Eenimäe kadakatel.

Kuid veel üks üllatus oli sel toredal loopealse maastikul varuks. Nimelt ühe saarepuu all sirutus paari m kõrgusele üks imelik küpspruunide võrsete ja valkjate lehealgmetega põõsas. Maapinnal vedeles ümaraid lehti. Polnud kahtlust, tegemist on villase lodjapuuga (Viburnum lantana). Tedagi kasvatatakse meil aedades, kuid seni pole ma seda liiki metsistunult veel kohanud. Või mida arvata üksikust põõsast Tubala bussipeatuse naabruses?

Villane lodjapuu, harilik liguster ja lõhnav kuslapuu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa liigid, levides suisa isegi Põhja-Aafrikas. Ligustri loodusliku levila põhjapoolseimateks riikideks loetakse Rootsit ja Leedut. Küllap tulevikus levib liguster ka Eestis järjest laiemalt? Sellest poleks midagi hullu. Erinevalt Põhja-Ameerikast pärit tähk-toompihlakast (kes on vallutanud Läti ja Lõuna-Eesti männikud ja on jõudnud ka Kärdla Eenimäele) on liguster me oma Euroopa liik. Muide, näiteks ka me loopealsete tore põõsas harilik kukerpuu arvatakse tegelikult algul olnud sakste poolt mõisaaedades kasvatav põõsas, kuniks lindude abil meie loodusesse putkas.

Jaga
Kommentaarid